Tallinna loomaaia köögiviljapeenrad on sügise saabudes vilju täis, pakkudes eksootilistele elanikele tonnide viisi kapsaid, kõrvitsaid jm aiasaadusi. Paarist raagritsikate söötmiseks istutatud vaarikapõõsast on viieteistkümne aastaga kasvanud välja köögiviljaaed, mis toodab loomaaia kompostimise juhtivspetsialisti Dmitri Pšenitšnõi sõnul olulise osa loomadele söögiks vajalikest taimedest ja köögiviljadest.

“Sel aastal oleme loomaaia kööki andnud juba peaaegu terve tonni kabatšokke,” lausus Pšenitšnõi. “Ka nuikapsaid oleme praeguseks juba peaaegu pool tonni kokku korjanud ning peagi valmib uus saak. Seevastu lehtsalat kasvab tänavu veidi viletsasti – eelmisel aastal kogusime seda kokku 700 kilo, aga sel aastal oleme saanud vaid 200 kilo. Samas – eks seda salatit tuleb sügisel juurde ka, oktoobrini kasvab see veel kindlasti.”

Umbes 3500 ruutmeetril laiuval peenramaal kasvatatakse kõrvitsaid, erinevat liiki kapsaid, porrulauku, varssellerit, lehtpeeti, kurke ja tomateid, mustsõstraid ja maasikaid, küüslauku, sibulat jpm. Loomaaia töötajate sõnul on tegemist väga väärtusliku lisaga loomade toidulaual.

Küüslauk kommi asemel

Pšenitšnõi meenutas, et tõsisem taimekasvatus läks loomaaias lahti umbes kümme aastat tagasi, kui algas koostöö Kopli ametikooliga ning sealsed õpilased hakkasid praktikal käima. “Kõigepealt tegime ühe peenra, siis teise, ja niimoodi see projekt ikka suuremaks kasvas, kuni tekkis täiesti arvestatav köögiviljaaed, kust meie söödaköök iga aastaga aina rohkem saaki ootab,” rääkis ta. “Lisaks Kopli ametikooli rühmadele käivad meid aitamas Kadaka põhikooli erivajadusega lapsed.”

Söödaköögi juhataja Jelena Motorenko sõnul võtab köök aiandushooaja jooksul pidevalt mitmesuguseid saadusi vastu, toimetades need siis edasi eri loomade toidulauale. “Igal aastal kasvatame kokku umbes 5,5 tonni sööta,” selgitas ta. “Selleks hooajaks sai kokku lepitud, et kasvatame rohkem rohelisi asju. Kahjuks pole salat tänavu kuigi hästi kasvanud, aga loodame, et sügise jooksul pilt veel paraneb. Loomad ise söövad rohkem just rohelist kraami – ka peedid ja porgandid saadetakse loomadele ikka koos varrega.”

Motorenko sõnul tuleb loomaaia köögiviljaaiast kõige rohkem kõrvitsaid, aga ka juurikate ja roheliste taimede osakaal kasvab iga aastaga. “Elevandid ja ninasarvikud krõmpsutavad lisaks kõrvitsatele meelsasti ka näiteks kapsast ja peeti,” rääkis ta. “Samas armastavad ahvid ja muskusveised paljude üllatuseks väga sibulat ning küüslauku. Kui pakkuda näiteks šimpansile banaani ja küüslaugu vahel valida, siis võtab too igatahes viimase. Šimpansidele on küüslauk nagu kommi asemel.”

Rikkalikum toiduvalik

Just loomade toidulaua rikastamine on olnud oma aia pidamise eesmärk. Samuti loodusharidus, mille nimel teeb loomaaed koostööd aianduskooli, Kopli ametikooli jt pealinna koolide ja lasteaedadega.

Lisaks aitab oma aed raha kokku hoida, mis on Motorenko sõnul loomaaiale küll väike, aga igati meeldiv boonus. “Juurviljad, köögiviljad ja marjad moodustavad umbes 2,5 protsenti loomaaia aasta söödahangete üldisest kogusest,” märkis ta. Lisades sinna niitmisest tekkiva heina ning kõrvitsad ja kabatšokid, mida koolidelt ja lasteaedadelt annetuste näol kogutakse, hakkavad kogused kiiresti kasvama. “Nii saame umbes 25% loomadele vajalikust söödast, ning koolide, lasteaedade ja eraisikute annetused annavad veel 65%. Loomaaial jääb kokkuvõttes osta vaid kümnendik,” selgitas Motorenko.

Kompostimiskeskuse juhataja Pšenitšnõi sõnul proovitakse loomaaia peenramaal kasvatada eeskätt just selliseid taimi, millelt saab vähemalt kaks või koguni kolm saaki hooaja jooksul. “Näiteks aprilli alguses külvasime maha esimese laari enda ette kasvatatud kapsataimi – juunis saimegi esimese saagi juba kätte ja külvasime maha järgmise laari. Nüüd varsti saame sellegi saagi ära korjata.”  

Lisaks köögiviljade kasvatamisele toodab loomaaed ka kompostmulda. Seda kasutatakse nii asutuse enda peenramaadel kui ka edasi müümiseks aiapidajatele ja ettevõtetele.