„Meie üks peamine eesmärk on lahti saada imporditud fossiilkütustest. Kui praegu kasutame kütteperioodil ligikaudu kolmandiku ulatuses veel fossiilkütuseid, siis aastaks 2027 tahame jõuda selleni, kus selle osakaal jääb alla 10%. Edaspidi võime rääkida juba nulli jõudmisest,“ rääkis Euroopa rohelise pealinna seminaril energiakontserni Utilitas Tallinn juht Robert Kitt.
Juba enam kui kümnendi on Utilitas töötanud selle nimel, et linnades tarbitav energia oleks toodetud võimalikult efektiivselt ja loodussäästlikult. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on kontsern oma süsiniku jalajälge vähendanud 64% võrra. Utilitase süsinikuneutraalsuse strateegia „Vähesest nulli“ näeb ette kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsuse saavutamise ning energia tootmise 100% taastuvatest allikatest hiljemalt 2030. aastaks.
Teise suure tööna jätkatakse kaugküttetorustiku rekonstrueerimisega. Sellega suurendatakse toimepidevust ning vähendatakse torustikus temperatuuri. „Tuleb lahti saada kõigist nõukogude ajal paigutatud teise generatsiooni torudest. Need tuleb täielikult välja vahetada,“ kinnitas Kitt.
Torustiku väljavahetamine käib juba mitmendat aastat. Seda ühe aastaga teha pole mõeldav, nii et seda tehakse järkjärgult umbes 15 kilomeetrit aastas. „Aastaks 2035 on meil kõik kaugküttetorustik isoleeritud,“ märkis ta.
Utilitas vahetab enne 1995. aastat ehitatud vana torustiku kaasajastatud eelisoleeritud torude vastu, et tagada varustuskindlus, vähendada soojuskadusid ja seotud negatiivset keskkonnamõju. Näiteks pealinna 512 kilomeetri pikkusest võrgust on uuendatud juba 65%. Eelmisel aastal ehitas Utilitas 26 ja üle-eelmisel 28 kilomeetrit uut soojustorustikku ning sel aastal tehakse töid samas suurusjärgus.
Kolmanda suure projektina lüüakse kaasa hoonete energiatõhusaks muutmisel. „Näeme väga selgelt, et uuendatud ja uuendamata hoonete energiakulu on väga erinev. Siin on energiasääst poole võrra täiesti reaalne. Ent seda on senini kasutatud väga vähe. See väljakutse tuleb lahendada koostöös korteriühistutega,“ lausus Utilitase juht.
Samuti veab Utilitas Eesti esimest rohevesiniku pilootprojekti, mille käigus rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja tankla.
Rohelised sadamakoridorid
Euroopa rohelise pealinna ja Euroopa linnapeade korraldatud seminaril „Linnade mõjuvõimu suurendamine: rohelisele energiale ülemineku kiirendamine“ räägiti Tallinna ja teiste Euroopa linnade energiasektori väljakutsetest ja lahendustest. Ürituse fookus oli taastuvenergia ülemineku kiirendamine linnapiirkondades. Arutleti, mis on pealinnade energiasektori väljakutsed ja lahendused, millised on parimad jätkusuutliku linna innovatiivsed lahendused ning kuidas neid luua.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tõi välja, et energiasäästlik majandamine on Tallinna eesmärk olnud aastaid. „2011-2021. aastani tegelesime kasvuhoonegaaside leevendusprogrammiga, aastast 2021 oleme võtnud sihiks saavutada linnas kliimaneutraalsus,“ ütles ta.
Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on Tallinna kasvuhoonegaaside heitmete hulk vähenenud 26%. „See on saavutatud kaasaegse elamuehituse ja vanade kortermajade rekonstrueerimise programmiga. Lisaks arendab Utilitas Tallinna Soojus välja tehnilise lahenduse linna reoveest jääksoojuse kasutamiseks ning rajab esmakordselt majade jahutussüsteemi,“ lisas linnapea.
Kõlvart rääkis koos Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäkiga ka sellest, kuidas kaks pealinna käivitavad oma reisisadamates nn rohelise koridori projekti laevade tarvis. Selle raames soovitakse, et kõik sadamasse sisenevad ja lahkuvad ning kai ääres seisvad reisilaevad töötaksid ainult elektri jõul ning ei saastaks enam linnaõhku fossiilkütuste põletamisega.
Rohetranspordiga lennujaama
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson pidas seminaril vajalikuks esile tuua, et lõviosa toodetavast energiast tarbitakse ära just linnades ning seega etendavad linnad ja nende elanikud rohepöördes keskset rolli. „Koostöö linnade, riikide ja Euroopa Komisjoni vahel aitas meil juba eelmisel aastal saavutada suure gaasikokkuhoiu ning vaid üheskoos saavutame enda 2030 ja 2050 eesmärke. Me ei saa muuta enda ajalugu ja asukohta, aga me saame muuta viisi, kuidas me energiat toodame ja tarbime,” rõhutas ta.
Simson tõi välja ka Tallinna edusammud ühistranspordi arendamisel ning senisest veelgi rohelisemaks muutmisel. „Tallinnas olen väga sageli kasutanud just rohelist ühistransporti kui trammiga saab sõita piltlikult öeldes otse lennujaama ukseni. Seoses renoveerimistöödega seda praegu küll teha ei saa, kuid suund niisuguse rohelise ja mugava ühistranspordi poole on eeskujuks paljudele,“ lisas Simson.
