"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
video Professor: Number üks on korterelamute renoveerimine. See annab kõige suurema energiakokkuhoiu (3)
06. september 2023
Rohelisel seminaril arutati, kuidas kiirendada linnade üleminekut rohelisele energiale. Kuvatõmmis

5. septembril toimus Tallinnas Euroopa rohelise pealinna ja Euroopa linnapeade pakti korraldatud seminar „Linnade mõjuvõimu suurendamine: rohelisele energiale ülemineku kiirendamine“, kus arutleti Tallinna ja teiste Euroopa linnade energiasektori väljakutsete ja lahenduste üle.

Lõviosa toodetavast energiast tarbitakse just linnades, seega on linnadel ja nende elanikel rohepöördes suur tähtsus.

“Kui linnad mõtlevad välja, kuidas me oma maju kütame või jahutame, kuidas me linnades liigume, et kütust kuluks vähem, siis muutus, mida linnad tuua saavad, on väga suur,” ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

“Tallinn on teinud meeletu arenguhüppe, olles praegu Euroopa roheline pealinn ja ka Rakvere on viimase 15 aasta jooksul roheinvesteeringutega saanud ligi 50 miljoni euro juures lisainvesteeringuid linna arengusse, mis usutavasti on linnapildis ka näha. Mõlemad linnad on rohelisemad, energiatõhusamad ja keskkonnahoidlikumad,“ rääkis Euroopa linnapeade pakti suursaadik Andres Jaadla.

Millised on Tallinna energiasektori ülesanded ja lahendused?

“Rohepööre ei peaks muutuma ideoloogiaks. Eelkõige peame rääkima elukvaliteedist ja loodusest, mida säilitame ja jätame lastele. Selleks on võimalik kasutada tehnoloogiaid,” sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Utilitas Tallinna Soojus arendab lahendust reoveest jääksoojuse kasutamiseks ja rajab esimest korda majade jahutussüsteemi.

“Miks neid seadmeid vaja on? Väga lihtne, nad on kohalik kütus, kohalik energiaallikas ja nende kasutamine peaks tagama tallinlastele energiastabiilsuse, energiajulgeoleku ja stabiilsema hinna,” ütles Utilitas Tallinn juht Robert Kitt.

Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on Tallinna kasvuhoonegaaside heitmete hulk vähenenud 26%.

“Number üks meede on meie tingimustes korterelamute renoveerimine, kust me saame kõige suurema energiakokkuhoiu ja siis ka meie kasvuhoonegaaside heide väheneb. Taastuvenergiat tuleb juurde toota. Nii et hoonete renoveerimine, meretuulepargid, need on kaks põhilist meedet, millega saab olukorda parandada ja ka transpordisektoris kütusekasutamise vähendamine, mis tähendab ühistranspordi eelisarendamist,” ütles Tallinna tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
7. sept. 2023 08:46
Enne kui rääkima hakata, tuleks teadlastega ja oma ala spetsialistidega läbi arutada, teha uuringuid ja mõõtmisis, loodusega ei saa võidelda, tuleb talle ruumi anda hingamiseks. Ametnikud kinnistes klaasseintega büroodes võivad enda olemasolu tõestuseks kirjutada kokku jumalteab mida aga elama peavad neis majades tavalised inimesed, töötama tavalised inimesed, õhku hingama aga kõik. Hurraarohepööre pole see, mida inimene vajab.Lõppude lõpuks peab tavaline inimene oma kesisest rahakotist need tähised ka kinni maksma.
Euroopa linnapeade pakti suursaadik jms.
7. sept. 2023 02:35
kas selliste narruskohtade ,ametite jagamiste nimekiri on kuskil saadaval ?
LÕPETAGE see jama ajamine
7. sept. 2023 02:33
30 aastat on ehitatud ainult rohesuunaga elamuid ja büroohooneid. Paneelelamuid ei saa C kat. energiast tõhusamaks - sest sel pole mõtet , see on inimeste vaeseks kurnamine ja täna pole ühtki ekspertiisi - kui pikalt kestavad keevisõmblused? Tuhaplokkidest elamud , need on omaette kokkuseotud paneelid ja samuti pole selgust. Silikaattellised - need on olnud vale sidumisridadega või vale koostis(lubi keeb siiani). Punane tellis - Dvigateli majad on veel mingil moel Lasnas normaalsed aga üleEestiliselt on neid pudenevaid küllaga. ................. Ainuke kokkuhoid saab olla - lõpetada ruumi raiskamine projekteerides , hoonetel on sellised mahukad energiat kasutavad alad , mis on raiskajad. Alevike ja linnade planeeringud - need on ju ülemõistuse, venitatakse - 35 km või 20 km ühest otsast teise aga elanikke pole......! See tähendab, kõik kütmine(egas päikesepatarei pole siis mitte energiat hingav vahend, see on samuti poolroheline lugu). Territooriumite suurusele tuleks seada piir. Asfalt , klaashoonete peegeldus, sadevete ärajuhtimine- kuivatab ümbruse, mis varem sai loodusliku niisutuse ja hävitab; Tallinnas ei ole enam merelise õhu liikumist , on tekkinud mõnes rajoonis tõmbetuuled aga õhk ise ei puhastu. Ka kaugkütte kasutamisel on kadu jääv. Puid pole ja lindusid ka mitte, sest parkisid on vähe! Nüüd tahate veel selle Estonia platsi ka täis pressida , siis pole linnaruumis õhku üldse. Ei saa teha vanast Estoniast , uut! Tehke , Linnahalli asemele ja las Estonia jääb väiksemate ürituste, kontserdite, näidendite pidamiseks. Kõigil pole sellist mereväravat, mida saaks Austraaliaga võrrelda ja ehitada midagi sellist, kus -ROHELISELT võtaks merest kütte ja jahutuse ,võiks olla Eesti Musichall koos jäätsirkusega ja konverentsikeskuse ning Tallinna uue raekojaga. See oleks midagi taolist nagu Moskvas - valitsus ja kõrval Suur teater. Ühesõnaga- esiteks tuleks Eestis linnade ja alevite venitamine lõpetada(eriti kui seda tehakse parima mullaviljakuse arvelt , toiduvedu kallis(Tartus Ülenurme, Eerika ja Tallinnas , Harku järve ). Inimeste rahakott pole teile, kurni mängijad . Kurnitski on pädev küll asjus, mida aga ei saa öelda Jaadla kohta - on poliitmängur , igas erakonnas natuke - kus saab , seal on. Kurnitski seisukohad on aga teadmiste poolest liialt lühikesed antud loos , ootaks nagu rohkem kui mõtted lasteaiast : igale lehekioskile ja bussipeatusele kõrvitsad ja õunapuud, mõnele ka tarud ja sõiduteed rattateedeks ning kõnniteed sõiduteedeks ....Sellise rohelise mulinaga ei jõua kuskile. Misasi on teil - liginullenergia- see on targutamine ja teadlastele raha mõttetu jagamine. Kui KÜL mehed ei oska täna isegi öelda, kui palju on samaväärsed paneelelamud varem tarbinud elektrit, soojust ja peale Kredex või rekki , soojustamist on nendes majades tarve vähenenud? Neid andmeid varjatakse - neid pole Kredex ega KÜL , seega jääb vaid otsida mööda registrit - ehk on energimärgis ja andmed. Sellest aga ei ole võimalik teada saada , kas kokkuhoid üldse saavutati või see oligi pidav hoone. On kurioosne lugu , kus 100% soojustatud võrdväärne 5* elamu , tarbib 75% soojustatud elamust 21..25 C tt talvisel ajal 0.30 eur /m2 rohkem. EV on oma rohelusega läinud liiale , hindade kruttimisel - isegi külma ja sooja vee tarve on vähenenud sellises hulgas viimase 2 aastaga, et see on ohtlik kanalisatsiooni toimimisele. ***Suured kiidukuked aga unustavad ära, vähene tarbimine soodustab ummistusi ja vajab täiendavat pesu(kodanikule täiendav kulu aga ressursi raiskamine?!) , samuti õige talve puhul - eurotorustikud on plastikust ja normatiividega kõrgemale pandud külmumispunktist ja neid enam Nsv ajal , elektrikeevituse ühendamisega, lahti ei sulata. Seega on vaja pisut oodata ja saate targemaks, et põhjamaades on teatud tarbimine normatiivselt vajalik. Kas keegi on toonud välja Soome, Rootsi, Norra - meiega ühisel laiuskraadil või Läti, võrdluse samataoliste paneelikate ja/ või nendes samade m2 ja m3 olekul, tarbimised- elekter, vesi m3, soe vesi m3, soojus ja suvine soojale veel ringluskulu? (vähemasti samal astal ehitatud hoonete osas). Meil võivad olla kõvad lektorid teiste jaoks, aga laenusid tahate ju sokutada siin kraevahele - mida teil on öelda siinsetele , näiteks ? Minestate.