Järgmisest õppeaastast läheb õpe eestikeelseks kõikides vene lasteaedades ja vene koolide esimestes ja neljandates klassides ning nendesse õppeasutustesse hakatakse suunama ka eesti lapsi. ÜRO ekspertide meelest võib see muutus Eestis kaasa tuua inimõiguste rikkumise.

Niiviisi sammhaaval viiakse järgneva seitsme aastaga kogu põhiharidus riigis eestikeelseks. Kas me saame rääkida inimõiguste rikkumisest, kui vene koolides kaotatakse ära vene keel?

“See on väga raske küsimus. Ühelt poolt kindlasti, kui räägime hariduse kvaliteedi langusest ning kui see ettevalmistamata reformi tõttu realiseerub, võime rääkida inimõiguste rikkumisest,” ütles Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

“See on kindlasti eesti lapse suhtes inimõiguste rikkumine, kui eesti lapsed saadetakse venekeelsesse kooli. Üle kahe muukeelse lapse me ühte rühma ei võta, kuna valmistame pinnast ka eesti lapsele, et tal oleks võimalus omandada kõrgtasemel eesti keel. Segakeelses rühmas ei pruugi ta seda saada,” ütles lasteaia Sajajalgne juhataja Eeva Holm.

“Siin on väga suur küsimus, kuidas me saame piirata lastevanemate soove, kes tahavad juba praegu muukeelset last panna eesti õppekeelega kooli, seda mehhanismi meil ei ole, muukeelsed lapsed hakkavadki õppima eesti õppekeelega koolis, järelikult muukeelsete laste osakaal suureneb drastiliselt ja meil ongi selle tulemusena heterogeenne keeleline ja kultuuriline keskkond,” ütles Kante.

Eestikeelse õppe eesmärk on luua eesti ja vene noortele ühine õpikeskkond, kus oleks kõigile lastele loodud tulevikuks võrdsed võimalused. Siinkohal saab näite tuua Lasnamäelt, Tallinna Laagna gümnaasiumist, kus käib õpe eesti keeles. Gümnaasiumiklassides õpivad valdavalt eesti emakeelega noored ja sekka ka mõned vene kodukeelega lapsed. Küll aga vahetundides kooli koridorides ringi kõndides jääb rohkem kõrvu vene keel, kuna nooremate õpilaste seas on vene laste osakaal suurem. Moodustunud on segaklassid, kus abiõpetajate eri meetodite toel püütakse vene lastele keel võimalikult kiirelt selgeks teha. Samas kardetakse, et selle taustal võib kannatada üldine õppekvaliteet.

“Minu kogemus ütleb, et kui oleme esimese kooliastme õpilastele teinud etteütlusi, et siis vene lapsed on eespool kui eesti lapsed. Vene lapsed on tublimad, nad pingutavad rohkem,” ütles Tallinna Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam. Miks see nii on? “Ei oska öelda, võib-olla siin mõjub sotsiaalmajanduslik taust, võib-olla meil ei ole koolis eesti lapsed nii tublid, kui on vene lapsed,” sõnas Sadam.

Ka Tallinna Läänemere gümnaasium Lasnamäel valmistub üleminekuks, kuid praegu on õpe valdavalt veel vene keeles. Suurim erand on gümnaasiumiklassides, kus üle poole tundidest antakse eesti keeles. Kvalifitseeritud õpetajaid, kes hakkaks õpilasi eesti keeles õpetama, ei ole aga kusagilt võtta. Juba praegu on uute õpetajate palkamisel nõudmised väiksemad kui kunagi varem.

“Igas koolis on tänapäeval sellised õpetajad, kes ei oma kvalifikatsiooni, keda õpetame kohapeal ja kõige teravam küsimus on õppekvaliteet,” ütles Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov.

“Me ei saa võtta suvalist inimest, kes räägib eesti keeles ja panna ta klassi ette. Selliseid inimesi ma nimetangi tunniandjateks ja tahame vältida, et tunniandjad on meil koolides, me tahame kooli kvalifitseeritud õpetajaid,” sõnas Tallinna Läänemere gümnaasiumi õpetaja Tatjana Baum-Valgma.

Kas me peaks minema eestikeelsele õppele, kui jah, siis mida peaks tegema teisiti, kui üldse? “Mida mina pakuksin, praegu eesti keelt võivad õpetada keeleoskuse C-1 tasemel õpetajad, ülemineku ajal võiks õpetada madalama kategooria tasemega, üleminekuajal oleks B-2,” ütles Holm.

“Tahan kategooriliselt vastu vaielda, me ei nõustu iialgi sellega, et meie õpilaste hariduse ja õppe kvaliteet langeb. Ei saa isegi mõelda sellele, et eesti keelt hakkaks õpetama inimene, kes ei valda keelt piisaval tasemel. Millega ma nõustun, on see, et eesti laste ülesanne ei tohiks olla teiste laste õpetamine,” ütles Kante.