11. septembril möödub 30 aastat Eesti rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone avamisest. Vaata, milline näeb kapitaalremondis olev rahvusraamatukogu hoone praegu välja seestpoolt.
Foto: Aron Urb
30 aasta eest 11. septembril valitsesid Tõnismäel ülevad meeleolud ja vestibüülis oli kohal 900 külalist. „Täna asume me keset Gutenbergi galaktikat“, sõnastas president Lennart Meri hetke mineviku ja tuleviku vahel ning igast ruutsentimeetrist õhkunud pidulikkust toitis rohkearvulise publiku ning peadirektor Iivi Eenmaa positiivne energia. President Meri uskus, et kui maailm areneb inimväärses suunas, saab sellest majast Eesti Vabariigi kõige tugevam kaitsekilp.
„Kogu vestibüül oli nii paksult rahvast täis, et töötajad pidid kõnedele ja hoone õnnistamisele kaasa elama rõdudelt,“ meenutas tänavu sügisel oma 50. tööaastat rahvusraamatukogus tähistanud Krista Viivika Kats, kes toona töötas hoiuosakonna juhataja asetäitjana. Lõpuks ometi oli kaheksa aasta eest (1985) alguse saanud ehitusprotsess jõudnud lõpuni nii oma keerdkäikude läbimisel kui unistuste elluviimisel.
Rahvusraamatukogu pidulik avamine toimus planeeritust (1990) kolm aastat hiljem. Külastajate vastuvõtmist alustati juba 1993. aasta veebruaris.
Rahvusraamatukogu uus tulemine
Peadirektor Janne Andresoo sõnul on rahvusraamatukogu ümberkujundamisel ja -mõtestamisel teraselt silmas pidanud, et maja jääks Eesti kaitsekilbiks ja ühestki ruumist ei kaoks Gutenbergi galaktika õhustik.
„Tuleviku rahvusraamatukogus on ruumi klassikalisele, vaiksele lugemissaalile, kuid suuremat osa avalikust ruumist iseloomustavad sellised märksõnad nagu paindlikkus, inspiratsioon, avatus, loovus, koostegemine,“ kõneles Janne Andresoo, kes avaldas lootust, et raamatukogu võiks ühtviisi olla nii elutuba, kontor, ateljee, stuudio, labor kui ka lava ja lugemissaal.
Rahvusraamatukogu rekonstrueeritud hoone avamine on planeeritud 2026. aastale. Veebinäitusega “Rahvusraamatukogu vana ja uus algus” saab tutvuda SIIN.
