Tänavu toimub Tallinnas juba 19. korda valgusfestival “Valgus Kõnnib”. Parkides saab kogeda värvipaletiga segatud müstilist pimeduse ja valguse kontrasti, mis paneb särama linnatänavad ja toob helgust hinge. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on selle aasta festivali kandev idee värvide mäng.
Tänavuse aasta valgusfestivali teema „Pimeduse värvid“ sündis, kui üheskoos korraldustiimiga arutleti, mis on pimedus ja kuidas inimesed end selles tunnevad. Arutelu viis järelduseni, et pimedust ei eksisteerigi, on hoopis valguse puudus. Sealt sündis mõte täita valguse puudumine tehisvalgusega, lisada sinna ka tsipake looduslikku- ja südamevalgust ning segada juurde värvivarjundeid. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on just värvide mäng selle aasta kandev idee, kuna sügis ongi ju üks suur värvide palett.
Valgus kõnnib 14. septembril Tondiraba pargis, 15. septembril Tallinna vanalinnas ja 16. septembril Kadrioru ja Pae pargis. Kolme päeva jooksul täituvad festivali alad nii valgusinstallatsioonide, leekivate trummide kui ka tuleartistide etendustega.
21. sajandi noorus põimitud ajaloolise meenutusega
Esmalt seab valgus oma sammud Tondiraba parki, mis Järve sõnul suisa kiirgab noorusest ja energiast. Noorusliku õhkkonna tõttu kutsuti neljapäevasele festivalile ka Tondiraba rulluisutajad, kes ise pargi kõrval igapäevaselt samme harjutavad. Õhtu jooksul annavad rulluisutajad kaks etendust, mis on täidetud nii valguse, särtsu kui ka värviga.
Esimest korda näeb tänavu Tondiraba pargis hobuste balletti, mis kujutab endast hobuste tulešõud, mida juhivad etenduskunstnikud. Idee sündis saja aasta tagusest ajast, mil Tondiraba oli hoopiski karjamaa, kus käisid lehmad, lambad ja hobused.
„Kui hakkasime pargiga tegelema, leidsime umbekasvanud, tänaseks õnneks taastatud kariloomade joogiveevõtu koha. Seetõttu tuli mõte tuua see ajalooline meenutus ka tänasesse päeva,“ kirjeldas Järve. Hobuste balletietendust saab lisaks Tondirabale nautida laupäeval ka Pae pargis.
Järve sõnul on Tondiraba park veel küllaltki õrnas eas park, mis alles astub oma esimesi samme pargikultuuri pikal ja rikkalikul teel. Tondiraba pargi programmi loomisel lähtuti tänavu kahest elemendist, mis omavahel kokku põimiti – 21. sajandi noorus nautimas sportlikke eluviise, mis on läbi ühendatud ajaloolise meenutusega. Lisaks rulluisutajatele ja hobustele näeb neljapäeval Tondirabas ka tuleartistide etendust ning trummaritega valgusšõud. Kogu õhtu jooksul on võimalik nautida omanäolisi valgusinstallatsioone.
Võlutaevas ja laseretendus
Festivali teisel päeval seatakse sammud Tondirabast vanalinna, mis on Järve sõnul korraldajate jaoks tõeline logistiline väljakutse, kuna koos festivaliga liiguvad ka suured installatsioonid. Vanalinnas kulgeb festival kindlal marsruudil: Viru, Kuninga ja Harju tänav ning Taani kuninga aed. Harju tänava haljasalal toimub tõeline tulemöll, kus näha saab Müstika stuudio LED karakteritega etendust. Sama etendus kordub laupäeval kell 21 Kadrioru Lilleaias ja kell 22 Kadrioru pargis Roosimäel.
Tulemöll jätkub Taani kuninga aias tuleartistide vaatemänguga. Kadrioru pargi Paistiigil on reedesel festivalipäeval aga valgusetendus „Võlumets“ ja Luigetiigil seavad koos valgusega tantsusamme purskkaevud.
Laupäeval jõuab valguse teekond Kadrioru parki. Kell 22 on Sõpruse kino ees etendus ’’Suur maalritöö’’, millega tähistatakse Ellen Niidu 95. sünniaastapäeva. Etendus oli kavas ka eelmisel aastal, kuid kehva ilma tõttu ei tulnud välja nii nagu plaanitud. Järve loodab, et tänavune ilm etendust soosib ning kõik huvilised saavad nautida läbi kangaste tehtavaid pintslitõmbeid.
Kadrioru tunnuskohas ehk Luige tiigi ümbruses on Tiit Kikkas komponeerinud ühe loo, mida ilmestab just selleks õhtuks loodud valgusetendus. Näha saab nii purskkaevude šõud kui ka laserharfi, mida saadab Elina Nechayeva helisev hääl. Lossi ette tuleb aga võlutaevas, mis hakkab elama, kui inimesed selle all liiguvad. Neljakümne meetri pikkuse taevakaare all saavad inimesed olla justkui etenduse osalised, kuna nende liikumisest hakkab taevane installatsioon oma värve ja liikumisi seadma.
Kõige imelisem on Järve sõnul aga festivali lõpuetendus Pillapalu platsil, kus ilutulestiku asemel näeb seekord hoopis laseretendust „Õhtu ilu“. „Valguslavastust toetavad koor, udu, elevus ja ootus. Kõik see ilu sünnib selleks, et meie hing saaks täis pidulikkust, õrnust ja hellust,’’ kirjeldab Järve.
Laelambi kuplitest sündiv valgusinstallatsioon
Festivali eel tehti linlastele üleskutse, et koguda laelampide kupleid, millest sünnib festivali üks paljudest installatsioonidest, mida saab näha nii Kadrioru pargis kui ka vanalinnas. Järve sõnul on praegu kupleid vau-efekti jaoks veel vähevõitu, kuid kogumine käib.
„Kujutelm lõpptulemusest on niivõrd võimas ja pingutame selle nimel, et see vau-element ka välja tuleks ja idee väärikalt ja imeliselt teoks saaks,“ sõnab Järve.
Festivali reedesel päeval peavad linlased arvestama liiklusmuudatustega: Viru tänav on suletud alates reede lõunast, mil algab valguse kulgemine Viru värava tornidest Taani kuninga aiani.
Festivali programmi ja ajakava leiab SIIT.
