Uuringud näitavad, et rohkem kui iga teine inimene (61%) Eestis käib haigena tööl, sest ei julge rahapuuduse tõttu haiguslehte võtta. “Mul ei olnud isegi varasema haigushüvitise korra puhul materiaalselt kunagi võimalik haiguslehel olla, pigem käisin haigena tööl,” tunnistas tuntud toidupoeketi müüja Elis. Uue haigushüvitiste korra jõustumise järel on tema jaoks mõeldamatu tõvevoodis kolm päeva rahata põdeda.

Peagi jõuab kohale sügisene viirushaiguste hooaeg. Kui koroonapandeemia ajal maksis tervisekassa 70% palga ulatuses haigushüvitist alates haiguslehe teisest päevast, ei tasu 1. juulist esimese kolme päeva eest keegi. Kuigi toonane tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas veel käesoleva aasta alguses haiguspäevade varasema hüvitamise korda pikendades, et see meede on ülimalt oluline sadadele tuhandetele inimestele, ei jõutud koalitsiooniläbirääkimistel haigushüvitiste varasema hüvitamise pikendamises kokkuleppele. “Selleks puudub eelarves kate,” tõdes sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar.

Haigusleht kui luksus

Haigestumise neljandast kaheksanda päevani peab hüvitist maksma nüüd tööandja ja alles pärast seda tuleb mängu tervisekassa. Arvuti taga töötajad ei pruugi uue korra mõju tunda, sest neil on kergema haigestumise korral võimalik jääda kaugtööle ja palga maksmine jätkub. Kuid märkimisväärses osas ametites – näiteks politseinikud, bussijuhid, (lasteaia)õpetajad, müüjad, hooldajad, meditsiinitöötajad – kaugtööd teha ei saa. Samuti seisavad dilemma ees, kas võtta haigusleht ja kaotada oluline osa palgast või käia tööl ja põdeda haigust püstijalu raha kaotamata, madalapalgalised, sh üksikemad, kelle seast kogeb suhtelist vaesust statistikaameti mullustel andmetel pea iga kolmas. Ent millises olukorras on 20-30 aasta pärast nende tervis, kes praegu ei saa oma haigusi korralikult välja ravida?

“Kui väiksem laps oli haige, jäin tema põetamiseks hoolduslehele, aga kui mul endal tekkis esmalt väikesest nohust eelmisel talvel põskkoopapõletik, ei tulnud pähegi, et võiksin endale lubada haiguslehega koju jäämist,” jätkas 17-aastase poja ja kooli mineva 7-aastase tütre üksikema Elis (36). “Käisin tööl ka siis, kui kraadiklaas näitas ligi 38 ja oleks pidanud hoopis kodus teki all antibiootikume sööma. Mul on kohustused ja ma vastutan oma laste toitmise ja katmise eest, olgugi oma tervise hinnaga.”

Mis juhtub saabuval viiruste hooajal, mil algav kütteperiood igakuiseid kommunaalkulusid veelgi tõstab, Elis esialgu mõelda ei taha. Naine peab niigi kasinast palgast tasuma ka üürikorteri eest. “Kes maksab arved, kui veedaksin poolteist nädalat haigena kodus?” ohkas naine. “Rahaline kaotus on isegi lapsega hoolduslehel olek, sest hüvitist saab 80% palgast. Omal ajal, kui mu esimene laps oli väike, maksti alla 12-aastase haigestunud lapse põetamise eest esimesest päevast sada protsenti palgast.”

Politseinikud pidevas haigestumisohus

Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Arno Lauk nentis, et politseitöö eripärade tõttu tähendab sügisest kevadeni kestev haiguste periood kõigi esmareageerijate jaoks riski, mida isegi kaitsevahendeid kasutades pole võimalik lõpuni maandada. “Ühiskonna kõigi nurgatagustega enamasti ka füüsiliselt lähedalt kokku puutudes on paratamatu, et haigustekitajad kanduvad esmalt ametnikule ja temalt edasi kolleegidele, kellega jagatakse poole ööpäevast ühte sõidukit, töövahendeid ning -tingimusi,” rääkis Lauk. “Paarimehe esimesed märgid külmetushaigusest on selge signaal, et paari päeva pärast tuleb ka endal mõneks ajaks töölt eemale jääda.

Graafikupõhise töö iseloom aga tähendab, et vahetuse käigus sümptomite avaldudes ootavad ees vabad päevad ning kaheks-kolmeks vahetuseks pole mõtet haiguslehte võtta, kuna neid nagunii ei hüvitata – seda enam, et tegemist on 12-tunniste tööpäevadega.”

Sellisel moel taastuvad politseinikud oma tõvest puhkepäevade ajal ning peavad leidma võimaluse, kuidas ära jäänud vahetused hiljem järgi teha. “Haiguslehe kestus aga ei kata alati graafikupõhise töö käigus tekkivaid miinustunde,” nentis Lauk. “Nõnda lüheneb puhkamiseks mõeldud aeg veelgi, niigi tavapopulatsiooniga võrreldes kahekordse stressiga füüsise koormus suureneb ja kauguses terendavad juba tüsistused ning läbipõlemine.”

Haigushüvitise eesmärk on anda töötajale aega taastumiseks. “Eri haigustekitajad on politseitöö terviserisk, mida sellisena aga ei käsitleta – kliendiga kokkupuutel koju (ja perele) toodud viirusest vabanemine on justkui töötaja isiklik probleem,” tõi Arno Lauk välja. “Haigestumisest hoolimata tööd jätkav ametnik on oma kolleegidele aga otseseks ohuks, kuna viirused levivad sedavõrd tihedas kokkupuutes olevates kollektiivides kulutulena.”

Lastega peredes on alati keegi tõbine

G4S Eesti lennundusjulgestustöötaja Pamela mainis, et ta on küll üsna harva haige, aga kui mõni viirus teda tabab, siis korralikult. Tema peres kasvab neli last vanuses 18, 15, 5 ja 3. “Mind kui lapsevanemat tabab haigushüvitiste uus kord väga raskelt, sest kui kolm esimest päeva haigusraha ei maksta, jääb ära võimalus rahulikult kodus tervist taastada,” tõdes Pamela.

“Seevastu peab muretsema, et graafikujärgsed töötunnid jäävad tegemata, töötasu saamata ning tuleb kalkuleerida, kuidas rahaliselt hakkama saada – haiguslehel olek on suur väljaminek. Elukallidus läheb kõrgemaks ja maksud tõusevad.” Kuigi kahtlemata jagus neidki, kes soodsama haigushüvitiste korra ajal niisama töövõimetuslehele jäid, tabab juulist jõustunud uus süsteem Pamela veendumusel just tublimaid. “Nende seas on palju selliseid, kes käivad tööl oma tervise hinnaga,” kinnitas naine. “Minu töös on palju kokkupuudet inimestega, ka välismaalastega, seega nakatumisoht on suur. Ja kui veel kolleegid tulevad nö poolpidusena tööle, siis seda suurem on risk haigestuda.”

Seega, kuigi perearstid annavad üsna kergekäeliselt haiguslehti, kutsumata oma nimistusse kuulujaid isegi vastuvõtule kopse kuulama või vereproovi andma, ja tööandjal pole mingit õigust kontrollida haiguslehe sisulist kehtivust, on hoopis teine lugu üksikvanema või madalapalgalise inimesega, kes elab palgapäevast palgapäevani ja kel pole sedavõrd ebasoodsatel tingimustel põdemiseks lihtsalt rahalist võimalust.

Uus kord toob kehvema tervise

Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel usub, et inimeste haigena tööle minemise risk on nüüd taas suurem kui oli varem, mil hüvitati esimesi haiguspäevi. “Lisaks oleme seisukohal, et töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine hoiab paremini inimeste tervist, soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes ning lühendab töölt eemal viibimise aega,” rääkis Toomel. Tema veendumusel tabab piiratud võimalus haiguslehte kasutada eriti raskelt neid, kes tööpäeva jooksul suhtlevad vahetult paljude inimestega ning töötavad suurenenud terviseriskiga.

“Näiteks teenindajatel – hotellinduses, toitlustuses ja jaekaubanduses – on palgatase madal, terviseriskid suured ja madala palgataseme tõttu majanduslik surve haigena tööl käimiseks suur,” rõhutas Toomel. “Neil ja teistel sarnastel ametikohtadel kaaluvad töötajad hoolega, enne kui tervenemiseks koju jäävad.”

Toomel möönis, et tervisekassa kulud on mõistagi suured ja on loomulik, et otsitakse kokkuhoiukohti, kuid enne tervise arvel kokkuhoidmist võiks veelgi rohkem otsida teisi võimalusi. “Enne esimeste haiguspäevade hüvitamise korda kehtinud (ning nüüd taas kehtiv) kord toimis piisavalt kaua, et väita: see tõi kaasa pikemad haiguslehed, haigena töötamise ning inimeste kehvema tervise,” toonitas esimees. “Kokkuvõttes kasvas nii tööandja kui riigi rahaline koormus. Kardame, et täna kehtiv kord pikendab töölt eemal viibitud aega ning tervisekassa ja tööandja kulud suurenevad.”

Ka tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuht Lea Kalda tõdes, et pärast haiguspäevade varasema hüvitamise lõpetamist on inimeste haigena tööle minemise risk. “Kuivõrd suure mõjuga see realiseerub, on tervisekassal olemasoleva statistika pealt keeruline prognoosida,” lisas Kalda.

Samas on varasemad uuringud juba ammu tõestanud, et haigena tööl käimine on suur probleem. Värbamisagentuuri Brandem uuringust selgus 2020. aastal enne koroonapandeemia algust, et murettekitavalt suur oli haigena tööl käijate arv just kaubanduses, toitlustuses ja muudel teenindavatel tegevusaladel, kus teiste inimeste nakatamise oht on suurem. Need on valdkonnad, kus paraku ei ole võimalik töötada kaugtöö vormis või vabalt valitud ajal. 2019. aasta jooksul käis haigena tööl 68% majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajatest, 67% muude teenindavate tegevusalade töötajatest ja 63% kaubanduse tegevusalade töötajatest. Neid ettevõtteid seob klientidele antud lubadus lahtioleku aegade osas ja ka inimestega kokkupuutumine on nendes valdkondades möödapääsmatu.

Madalama palgaga igal ajal tööle

Enim käisid Brandemi uuringu kohaselt haigena tööl madalama hariduse ja palgaga töötajad. Juba 2019. aastal joonistus välja ka selge negatiivne seos töötasu suuruse ja haigena tööl käimise vahel: mida madalam on töötasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täistöökoormuse korral oli alla tuhande euro, käis haigena tööl 61%. Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta jooksul haigena tööl 41%.

Uuringust ilmnes, et kõige rohkem käiaksegi haigena tööl sel juhul, kui töötasuga toimetulek on kehv ning ei tööandja ega riik ei kompenseeri haiguspäevade tõttu saamata jäänud töötasu. “Keegi ju ei taha tegelikult haigena tööl käia, aga see on paljude jaoks sundseis,” kommenteeris toona Brandemi tegevjuht Marie Evart. “Kuigi leidub ka neid, kelle töö jääks ametipostilt eemaloleku tõttu tegemata, käiakse valdavalt haigena tööl siiski puhtalt isiklikel majanduslikel põhjustel.”

Perearstide meelest on uus kord õigustatud

Tallinna perearstide seltsi juhatuse liikme Aleksandra Garkuša sõnul on kriisiaegsest meetmest – maksta haigusraha alates teisest haiguspäevast – loobumine õigustatud. “Haigushüvitise päevad muutusid töötajatele soodsamaks Covid-19 pandeemia algusega, seega riik soodustas inimeste eneseisolatsioonis püsimist haigestumise korral,” toonitas dr Garkuša. “Kuna praegu on Covid-19 muutunud tavaliseks sesoonseks viiruseks, on ka kõik pandeemiaga seotud piirangud lõpetatud ning soodustused kaotatud. Sügistalvel tõuseb viirustesse haigestumine – nagu igal eelneval aastal – ning see pole Eesti tingimustes kellegi jaoks üllatus.”

Kalda märkis, et haigushüvitiste maksmise korra muutmine koroonapandeemia ajal oli ajutine meede, millega tegi riik kõik selleks, et inimesed püsiksid ka haiguskahtluse (näiteks lähikontakt) korral kodus. Kui aastal 2019 hüvitas tervisekassa 290 598 haiguslehte, tõusis see arv 2020. aastal 356 507 haigusleheni, 2021. aastal 486 141-ni ning mullu koguni 568 073-ni. Töövõimetuslehtede kulu 2021. aastal oli 130 miljonit 595 000 eurot ning mullu 142 miljonit 671 000 eurot.

Kas koroonaviiruse leviku ja haiguspäevade hüvitamise muudatuse tulemusel kasvas haiguslehtede võtmine kuidagi kergekäelisemalt, ei ole Järveotsa perearstikeskuse perearsti Diana Ingeraineni sõnul täpselt võimalik analüüsida. “Olen 25 aastat arstina töötanud ja mulle tundub, et trendid on pigem sellised, et need, kes alati ja igal juhul töövõimetuslehe võtavad, teevad seda jätkuvalt, olenemata asjaolust, mis päevast haigushüvitst makstakse,” rääkis dr Ingerainen. “Ja need vaesekesed, kes kunagi endale hõlpu ei anna, ei võta haiguslehte ka praegu. Töövõimetuslehele jäämine ei sõltu palganumbrist, vaid inimese enda hoiakutest ja arusaamistest.”

Koroonaviirusse nakatumine kasvab

Terviseamet prognoosib ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud kooli algusega. Paraku pole ka Covid-19 kuhugi kadunud, vaid ringleb jätkuvalt aktiivselt. 34. nädala jooksul lisandus tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmeil 259 haigusjuhtu. “Registreeritud haigusjuhtude üldarv on kasvanud 43,1% võrra augusti keskpaigaga võrreldes ning haigestumus on kasvanud peaaegu kõikides vanusrühmades,” rääkis terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Olga Sadikova.

Edaspidi saab pikaajalise haiguslehe ajal töötada

Sotsiaalministeeriumil on kavas mitmed muudatused, mis puudutavad pikaajalisi haiguslehti. “Suvel käis kooskõlastusringil seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu,” rääkis Kersti Esnar. Kavandatavad seadusemuudatused annavad pikaajalisele haigele ligipääsu töötukassa töövõimet toetatavatele teenustele. Muudatused pakuvad töötajale võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.

“Ühelt poolt aitab see inimestel taastada haigestumise eelset sissetulekut, teiselt poolt teha tööd, kasvõi lihtsamat ja osalise koormusega, mis on oluline inimese füüsilise ja vaimse enesetunde parandamiseks,” jätkas Esnar. “Ka tööandjale annab see paindlikkust juurde.” Kui seni on süsteem hakanud tegelema püsiva töövõimetusega siis, kui kahjud on juba tekkinud, on kavandatavad muudatused esimene samm ennetamise suunal. Nii meie kui teiste riikide praktika on näidanud, et mida kauem on inimene tööst eemal, seda väiksema tõenäosusega ta naaseb tööle. Ja kujuneb välja püsiv töövõimetus. Majanduslik toimetulek langeb, seda eriti madalama sissetulekuga inimestel. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui 60 päeva haiguslehel olevat töötajat.

Kavas on ka muudatus, mis võimaldab edaspidi lastevanematel saada lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist. Seni oli 12 päevast pikemat hoolduslehte võimalik kasutada vaid vähiravi korral, edaspidi otsustab seda raviarst sõltuvalt haiguse iseloomust. Samuti on kavas muuta töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva töötasu vabatahtlikult kompenseerimine tööandjale sotsiaalmaksuvabaks. Need muudatused on kavandatud jõustuma tuleva aasta aprillist.

“Veel on plaanis suurendada väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitisi ja lahendada sellega ebaõiglane olukord lapsevanema vanemapuhkuselt tööle naasmisel,” märkis Esnar. “Kavandatavad muudatused võimaldavad maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi, kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud jagatava vanemahüvitise suuruse põhjal, võttes seejuures aluseks inimese jaoks kasulikuma.” Praegu saavad töölepinguga töötavad vanemad haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt. See võib aga oluliselt mõjutada perede eelarvet, eriti kui väikelapsed haigestuvad sageli lasteaiaga harjumise käigus. Tervisekassa andmetel oli 2022. aastal väikelaste vanemaid, keda muudatus mõjutab, u 11 000, kellest 89% olid emad.