"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
haridus Tallinna riigigümnaasiumide tulek sunnib teisi koole koomale tõmbama (0)
12. september 2023
Pelgulinna riigigümnaasium. Foto: Kuvatõmmis

Pealinna gümnaasiumides asus sel sügisel õppima 360 õpilast vähem kui eelmisel aastal. Vähenemine puudutab peamiselt viit siinset kooli, mis avasid gümnaasiumiastmes ka varasemast vähem paralleelklasse.

Vaadates nende koolide asukohta, võib oletada, et õpilasi kaotati uutele populaarsetele riigigümnaasiumidele. Üks nendest koolidest on näiteks Pelgulinna gümnaasium, kus asus nüüd õppima vaid üks klassitäis 10. klassi õpilasi.

„See ongi meie suur plaan ehk meie võitsime riigiloteriiga enda kõrvale uue, väga ägeda gümnaasiumihoone, mille nimi on riigigümnaasium. Seetõttu meie saamegi pikemas perspektiivis muutuda täistsüklikoolist põhikooliks,” ütles Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.

Piiburi visiooni järgi kannab tulevikus praegune Pelgulinna gümnaasium Pelgulinna kooli nime, keskendudes siis vaid kvaliteetse põhihariduse andmisele. Tallinna haridusameti juhi Kaarel Rundu sõnul ei ole aga linnal soovi muuta ühtegi siinset gümnaasiumi põhikooliks.

„Kui vaatame tulevikku, näeme, et praegu üheksandas, kaheksandas ja seitsmendas klassis juba õpib rohkem õpilasi, mis tähendab, et õpilaste arv kasvab ja gümnaasiumitesse õpilasi jagub. Kui vaatame Tallinn 2035 perspektiivi, näeme, et igas linnaosas on gümnaasiumikohti juurde vaja,“ selgitas Rundu.

Piibur paneb aga linnale südamele, et kui riigigümnaasiume ei saa praegu Tallinnas olla üle kolme, võib-olla üks lisaks, siis peaks ka Tallinna linn panustama nii-öelda linnagümnaasiumi rajamisele, ikka selleks, et õpilastel oleks väga head õppetingimused.

“Lapsed kindlasti ütlevad, et tore oleks ainult akadeemiline õhkkond, mis need pisikesed jooksevad siin koridorides ringi, aga kui vaatame sotsiaalset mõju ja igapäevakoostoimimist, siis suurte-väikeste õpilaste koosolemine on positiivne,” ütles Rundu.

Rundu lisab, et kui mõni gümnaasium soovib põhikooliks saada, on see lõpuks läbirääkimiste küsimus, kuid pigem võiks toimuv olla väike reaalsuskontroll, mis paneks koole mõtlema, kuidas tulevikus gümnasiste paremini meelitada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.