12. septembril toimunud Tallinna Linna Digikaksiku konverentsil arutleti, kuidas digitaalne kaksik kujundab meie tulevikku ning milline on tema roll nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

„Tallinnal on selge visioon, kuidas digilahendustega edasi minna. Seda ikka eestlaslikult, mitte ülepeakaela tormates, vaid küsides, mis see on, miks me seda teeme, kas sellele on vaja raha kulutada ja mis me selle eest vastu saame,“ rääkis tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.

Tema sõnul peavad praegusel ajal, kui kõik ümberringi suure hooga digitaliseerub, olgu selleks kasvõi tänavalambid linnades või su enda kodu, nii riiklikul kui ka linna tasemel sellega kaasas käima. „See on vajalik ja loomulik, et Tallinn nende teemade üle arutleb,“ märkis ta.

Rahvusvahelisel konverentsil digikaksikute teemal arutleti arusaamade üle digitaalsest kaksikust ja tähtsamatest suundadest erinevate riikide lõikes. Käsitleti ka kohaliku omavalitsuse ning riigi digitaalsete kaksikute suhte ja integratsioonivajadust.

Digiprügikastid

Innovatsiooniekspert Mark-Emil Talivere tõi välja, et digitaliseerimine viib alla kulud ja aitab pakkuda paremaid teenuseid nii linna elanikele kui ka turistidele. Digitaliseeritud ühistransport ning foorisüsteem aitavad parandada linnasisest liikuvust. „Oleme tekitanud ühistranspordis digitaalse transpordivõrgustiku ehk digitaalse kaksiku. Seda on vaja selleks, et kui füüsilises keskkonnas on vaja mingit asja muuta ja mõjusid hinnata, siis on seda palju odavama teha enne digitaalses versioonis,“ märkis ta.

Talivere tõi näiteks, et praegu oleme digitaliseerimas isegi prügikaste, mille käigus saab teada, kus kasutatakse prügikaste rohkem ja kus vähem. Jäätmekäitluse saab viia mitte graafikupõhilisele teenindusele vaid vajaduspõhisele. „See on kasulik ja oskame seda teha. Kõigepealt peame aru saama, kus üldse prügi tekib ja kuhu see pannakse. Edaspidi võivad seda vajadusepõhiselt hakata kokku korjama nii inimestega mehitatud brigaadid kui ka robotid,“ pakkus ta.

Teisalt on digitaliseerimist märgata koolielus. Kui laps läheb kooli, siis ranitsatoetust ei pea taotlema enam sel viisil, et lapsevanem läheb kuhugi kohale ja kirjutab taotluse. Kõik linna teenused on juba praegu suures osas digitaalsed.

„Iga järgmise digiastmega läheme järjest rohkem ka mudeldamise teed. Selles tekivad küll ka turvariskid ja tänu maailma digitaliseerumisele oleme rohkem haavatavamad, kuid kui tagala on kindlustatud, siis edasisel arengul piire ei ole,“ lisas ta.

Digitaalsed tänavaaugud

Tallinna strateegiadirektor Raido Roop ütles, et digikaksiku platvormile saab ehitada paljusid Tallinnale vajalikke teenuseid. Üheks esimeseks töös olevaks valdkonnaks on näiteks tänavaaugud. „Praegu tuvastatakse tänavaauke füüsilise vaatluse vormis. Samas võib auto, mis on varustatud vastavate sensoritega kogu linna läbi sõita ja mõõta need augud ära. Seejärel pannakse andmed mudelisse ja nii tekib võimalus neid digikaksiku mudelis vaadata, kui sügavad ja ohtlikud need on. Seejärel on lihtne teha ka aukude täitmise ja remondiplaane,“ kirjeldas ta.

Laiemas vaates on oluline ka tänavaruumi disain. Mitmeid kordi on näidatud videoid, kus trammid ja bussid sõidavad alles ehitatavatel tänavatel. Kõiki neid simulatsioone on võimalik teha digikaksiku vormis. „Mida suurem võimekus on Tallinnal neid ise teha, seda vähem tuleb seda erasektorist sisse osta,“ lausus Roop.

Samamoodi saab mudeli abil näidata liikuvust linnas või ka teetööde kava. Tallinna 3D mudelis on praegu kõik hooned olemas, kuigi need on nähtavad erineva tehnilise astmega. „Aga ehituses on tähtis teada, kuskohas maa all asuvad torud ja tehnosüsteemid. Erasektoris on juba praegu digitaalsed ehitustehnilised mudelid olemas. Edaspidi saaks linn kontrollida näiteks ehitusprojekte samuti digitaalselt,“ lisas ta.

Digitehnoloogiasse tuleb Roopi sõnul investeerida nii palju, et sellest lähtuvalt tulevad ka paremad ja kiiremad otsused. „Paljud bürokraatlikud protsessid, nagu näiteks ehitusprojektide kontroll muutub lihtsamaks.“

Virtuaalne linn

Digikaksiku projektijuht Andres Maremäe tõi välja põhilised valdkonnad, millele praegu panustatakse. Nendeks on planeerimine, energeetika, linna hoonete haldus, projekteerimine ja ehitamine, linna haljastuse planeerimine ja haldamine. Tähtis on ka linna teede ja tänavate haldamine ja planeerimine.

Osaliselt saab tulemusi vaadata Tallinna veebiküljel, aga on ka eraldi veebirakendusi. Kaarli puiesteel asuvasse kaasamiskeskusesse saavad tulla linnakodanikud, et uute tehnoloogiate ja virtuaallahendustega tutvuda. Nõnda tutvustatakse hoonete planeeringuid mitte ainult traditsioonilises võtmes, vaid ka virtuaalselt.

Igapäevane töövahend

Digikaksik on saanud populaarseks linnaplaneerimise vahendiks. Jälgida ja sujuvamalt planeerida saab nii inimeste kui ka ühistranspordi liikumist või jäätmemahutite täitumist, õhu kvaliteeti, parklate täituvust jm. Ehitisregistri ja maa-ameti koostöös on koostatud ruumiline digikaksik kogu Eesti ehitatud keskkonnast, mis sisaldab ehitiste kolmemõõtmelisi siluette.

Tallinna tehnikaülikooli targa linna tippkeskus käsitleb projekti GreenTwins raames linnahaljastust ja seda, kuidas planeerimisprotsessides paremini arvesse võtta linna looduskeskkonda. Kasutades linna digitaalset kaksikut, saab kasutada mudeleid, simulatsioone ja algoritme, mis kirjeldavad tegelikku linnakeskkonda, selle omadusi ja käitumist.

Digikaksik muutub igapäevaseks töövahendiks. Kui praeguse põlvkonna digikaksik on seadme, rajatise või süsteemi tootja ja haldaja valduses, siis peagi on see tänu tehnoloogia arenemisele kättesaadav ka igale seadme ostjale, rajatise kasutajale või süsteemis osalejale.

Digikaksiku konverentsi korraldas Tallinna Strateegiakeskus.