„Tallinna eelarvestrateegia 2024-2027 tähtsamad otsused on need, mille kohaselt ehitatakse aastaks 2027 kolm uut kooli. Need ehitatakse Põhja-Tallinna, Haaberstisse ja Lasnamäele,“ rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Tema sõnul on vajadus uute koolide järgi ilmne, sest laste arv nendes piirkondades järjest kasvab. „Ennetamaks suuremaid probleeme, mis tekivad sellest, et mõni kool on juba praegu ülerahvastatud, samas kavandatakse uusi elamuarendusi näiteks Põhja-Tallinnas, tuleb sinna ka ehitada uusi koole. Haaberstisse on samuti uut kooli väga vaja. Et probleeme vältida, on juba praegu vaja hakata planeerima uusi koole,” märkis Kõlvart.

Lisaks ehitatakse ka kuus uut lasteaeda. Need kerkivad Paldiski maanteele, Pikaliiva asumisse, Kesklinna, Piritale, Manufaktuuri piirkonda ja Lasnamäele.

Investeeringuteks 130-150 miljonit aastas

Kokku plaanib linn investeeringuteks järgmisel neljal aastal keskmiselt 130 kuni 150 miljonit eurot aastas. Eelarvestrateegia järgi jätkab Tallinn konservatiivse eelarvepoliitikaga ning järgmise nelja aastaga kasvavad linna põhitegevuse tulud 18%, kulud samal ajal 17%.

„Samas pole meil praeguseni selget arusaama, milliseks kujuneb riigi majanduspoliitika ning maksuotsused isegi järgmiseks aastaks. Riik pole analüüsinud tulevaste maksumuudatuste mõju, maksud pole lõplikult ka ära otsustatud, seepärast ei saa ka Tallinn pikaajalist täpset prognoosi teha,“ märkis linnapea.

Riik laob lisakohustusi

Ta tõi välja, et riik on pannud omavalitsustele lisakohustusi, kuid rahalisi vahendeid selleks ei eralda. Lisaks suurendab käibemaksu tõus linna eelarvekulu viie miljoni euro võrra. Ka tulumaksu ümberjaotusega kaotab Tallinn veel viis miljonit eurot. Kõlvart tuletas meelde ka hooldusreformi, mis on jätkuvalt suureks mureobjektiks paljudele omavalitsustele.

„Meile tähendavad riigi poolt tehtud otsused täiendavaid riske. On kinnitatud, et riik meile lisaressurssi ei anna. Kui midagi püütaksegi reguleerida, siis omavalitsuste vahel ümberjagamise teel. Tallinna puhul tähendab see aga igal juhul rahalist kaotust,“ tõdes ta.

Linna strateegilised eesmärgid Kõlvarti sõnul aga sellest hoolimata ei muutu. Ka abilinnapea Madle Lippus kinnitas, et investeeringud lähevad edaspidigi nii jalgrattateede põhivõrgu väljaehitamiseks kui ka uute trammiliinide rajamiseks. „See on oluline linna arenguks, nagu ka investeeringud haridusse,“ ütles Lippus.