Üleilmsest maailmakoristuspäevast võttis laupäeval osa 54 200 eestimaalast, mis ei ole aga lõplik arv, sest paljud koolid-lasteaiad korraldavad koristuspäeva ka tuleval nädalal.
“Tänavu on taas välja tulnud rekordarv inimesi – nende hulk kasvab iga aastaga, mis on väga äge. Tullakse kogukondade ja organisatsioonidena ja loomulikult tulevad õpetajad koos noortega,” teatas koristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse, kes on maailmakoristuspäeva juures toimetanud selle esimesest aastast alates.
Ainuüksi Põhja-Tallinnas kogunes koristama 1200 inimest. Tänavu oli suurema tähelepanu all Läänemeri – koristati nii randades kui ka merel, lisaks ka jõgedel ning järvedes. Leidus nii sukeldujaid kui ka näiteks paatidega Pirita jõe väikesaartele vooluga kogunenud prahi korjajaid.
Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Savioru sõnul on rannaalad üllatavalt mustad, arvestades eriti seda, kui palju ollakse neis piirkondades juba koristanud.
Talgutest võttis osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatest inimesed. Koristamas käidi nii suurte seltskondadega kui ka pereringis üle Eesti. Linnahalli juures leiti juba esimese tunni jooksul ohtralt konisid, klaasi, kasutatud hügieenitarbeid, dressipluusi ja lisaks veel ka voodi.
Eesti maailmakoristuspäev keskendub igal aastal väike- ja plastprügile. Sel korral võeti eraldi fookusesse kalmistupraht, mille peamine probleem on plastist kalmuküünlad ja kunsttaimed, aga asjaolu, et kalmistutel ei sorteerita prügi.
Maailmakoristusest võtab osa 190 riiki üle ilma. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis paljudes riikides koristusaktsioonid alles algavad. Lõplikud koristajate numbrid selguvad alles oktoobris. Globaalse ettevõtmise eesotsas on jätkuvalt eestlased.
