Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juhi Raul Vahtra sõnul on peamine viis raha välja petmiseks kõne väidetavalt pangatöötajalt, mille käigus saadakse inimese pangakontole kaugligipääs.
“Näiteks valetatakse inimesele, et tema nimele soovitakse võtta laenu, tema kontol toimuvad kahtlased tegevused või soovib keegi tema kontolt raha välja võtta ja selle kõige peatamiseks peab ta sisestama ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID PIN-koodid. Väga oluline on rõhutada, et pangatöötaja ei palu mitte kunagi kliendil telefoni teel sellist asja teha. PIN2 sisestamine tähendab tehingu allkirjastamisest, mitte enam isiku tuvastamist,” toonitas Vahtra pressiteates.
Ainuüksi sel aastal on Eesti inimestelt erinevate pettuste teel varastatud kokku 4,4 miljonit eurot. Kõige suuremad summad, ehk üle 2,5 miljoni euro on seejuures kätte saadud investeerimispettuste kaudu. Investeerimispettuseid on mitmeid – näiteks jätab heausklik inimene oma kontaktid internetis nähtud investeerimise reklaami lehele ning temaga võetakse hiljem ühendust ja saadakse kaugjuurdepääs tema nutiseadmele. Pangakelmuste läbi on sel aastal inimestelt välja petetud vähemalt 1,8 miljonit eurot.
Selliste kurjategijate tegevuse peatamine on väga keeruline, sest enamasti tegutsevad kelmid teistes riikides ja Eesti politseil ei ole võimalik nende tegevust peatada. “Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest välja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning lõpuks suunatakse see krüptorahasse või võetakse kuskil teises riigis sularahas välja. Kui inimene avastab, et andis enda PIN-koodid võõrale või sisestas neid teise inimese palvel, tuleks koheselt ühendust võtta pangaga, kes saab ülekandeid takistada,” ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.
Pankadel on teatud võimalused petutehingud tuvastada ja need peatada, aga need on paraku piiratud. Kui petukõne inimesele ei ole kolmandal inimesel kuidagi võimalik takistada, siis pangakontoris võib pangatöötaja heast intuitsioonist palju kasu olla.
Kord broneeris klient Swedbanki pangakontorisse aja sooviga võtta oma kontolt välja sularaha 45 000 eurot, põhjendades seda remondi vajadusega. Teda teenindanud töötajal tekkis kliendiga suhtlemisel kahtlus, et tegemist võib olla pettuse ohvriks langenud inimesega. Vestluse käigus klient avanes ning algselt pettust eitanud inimene jutustas loo, kuidas talle helistati “politseist” ja öeldi, et petturina tegutseva pangatöötaja tuvastamiseks peab ta minema panka, võtma kontolt sularaha ja andma selle seejärel üle erariides politseinikule. Tänu töötaja märkamisele ja suhtlemisoskusele seekord kliendile kahju ei tekitatud.
Seega, pangatöötajad saavad teatud juhtudel petturid peatada, kuid igal juhul tasub olla ka ise äärmiselt ettevaatlik. Swedbank tuletab meelde mitte kunagi avaldada teistele isikutele oma kasutajatunnust, PIN-koode ega kaardiga seotud teavet, kinnitada tehinguid ega internetipanka või rakendusse sisse logimist, kui sa ei ole neid toiminguid ise algatanud ning vältida raha ülekannet või -andmist, kuid sul esineb sellega seoses kahtlusi.
