Lapsed õppisid kogukonnaaedades terve suve, kuidas taimede eest hoolitseda, ukrainlased aga said selgemaks eesti keele.
Rohelise pealinna suvi lõpetati möödunud nädalavahetusel lõikuspeoga Tornide väljakul, kogukonna- ja õppeaedades aga tegeldakse jätkuvalt saagikoristuse ja kasvatatud kraami purkipanekuga. “Kogukonnaaed on hea koht, kus inimestega kokku saada ja uusi tutvusi sõlmida,” ütles Kalamaja elanik Iaroslav Pozdniakov, kes mõne aasta eest Eestisse tööle saabus. “Ka mu tütrele on see eriline paik – kui me õhtuti lasteaiast tuleme, soovib ta ürdiaeda sisse astuda, et vaadata, kas mõni maasikas on küpseks saanud.” Kogu perele on kujunenud traditsiooniks suveõhtuti aias käia, et korjata piparmünti, juua teed ja lõõgastuda enne magamaminekut.
Kalamaja kogukonna ürdiaia (Vana-Kalamaja 36) eestvedaja, maastikuarhitekt ja disainer Maali Roomet-Allese sõnul sündis aed nii, et korteriühistu liikmed soovisid teha õues midagi rohkemat, kui lihtsalt niisama aega veeta. “Tahtsime teha söödava aia, kus lastel oleks tore olla, ning sellest mõttest kõik alguse saigi,” lisas Roomet-Alles. Ettevõtmine on end igati õigustatud – aias kasvab palju maitsetaimi ja kuumaasikaid, mida lastel on tore noppida või kohe peenrast suhu pista. Nii ongi aed alati väiksemaid ja suuremaid taimearmastajaid täis.
Aias kasvavad isegi seened
Roomet-Allese sõnul aitasid lapsed ise aeda rajada. “Meil oli hääletus, mis taimi me kasvama paneme, mitu kasti kuumaasikaid, kas eelistada rabarberit või melissi ja milliseid suvelilli istutada,” rääkis ürdiaia eestvedaja. “Muidugi käisid lapsed ka abiks. Aias toimus palju töötubasid just lastele, kus õpetasime neile taimede eest hoolitsemist.”
Kuigi Kalamaja ürdiaias kasvavad peamiselt maitsetaimed, jagub üht-teist muudki, muu hulgas seeni, mis saadud ühe töötoa käigus. “Me ise valisime seened, nakatasime pakud, paljundasime neid, istutasime seenepakud maja taha maha ja nüüd ootame, et osa pakke juba ka väikest saaki annaks,” rääkis Roomet-Alles ja lisas, et põhisaaki saab korjata järgmisel aastal.
Kuigi Kalamaja ürdiaias kasvavad peamiselt maitsetaimed, jagub üht-teist muudki, muu hulgas seeni, mis saadud ühe töötoa käigus.
Sügisese saagikoristusega seoses nentis Roomet-Alles, et tänavu on edukas tomati-aasta. “Siiski lähevad tomatid meil hoopis oravatele,” tunnistas ta. “Istutasime kevadel tomatid ja mingil ajal hakkasid need kaduma. Imestasime, kes siin küll käib, kuni nägime: oravapoiss! Lastega koos otsustasime, et ei hakka tomateid peitma ega kinni katma – orav on palju toredam koos tomatitega.”
Kes Vana-Kalamaja 36 asuvat aeda teab, oskab ka väravat avada ning võib sisse astuda. “Suvel valgel ajal võis tulla meie aeda mängima või muidu ümbrust nautima,” lausus Roomet-Alles. “Ja kui toimusid töötoad, oli aiaväravad samuti kõigile avatud.”
Korteriühistutel, kes samuti elanikke liitvat võimalust igatsevad, soovitas Roomet-Alles esmalt kaaluda, kes aeda kasutama hakkavad. “Kui majas on palju lapsi, tasub teha ühispeenrad, kus kasvaks midagi, mida laps saab kohe noppida: maasikad, kuumaasikad, mustikad, sõstrad, õunad,” rääkis ta. “Mõelge sedagi, mida te aiast suuremas pildis tahate – on see vaid söödav aed või eelistate mänguala või ehk hoopis grillimisnurka? Meie oleme sulandanud oma aeda väga toreda mänguala, sest meil ongi laste aed.”
Mammula õppeaed sai Päkapiku lastesõime (Lõime 9, endine Sõle 76a) direktori Rena Lepikulti sõnul alguse tänu projekti algatanud vanemale, kes kaasas ka rühmaõpetajaid ja mitmeid koostööpartnereid. “Kui suvel teised kodus puhkasid, käis see aktiivne lapsevanem oma põnni ja koostööpartneritega taimi istutamas, kastmas ja nende eest hoolitsemas,” selgitas Lepikult. “Kui lapsed augustis sõime saabusid, olid ka nemad suureks abiks.”
Tänavu peeti lasteaias juba teist lõikuspüha. “Saak oli väga hea eriti juulis, mil oli palju maasikaid, saialilli ja melissi,” ütles direktor. “Sel aastal kasvatasime esimest korda tomateid, kurke ja kõrvitsaid. Saime lasteaia toidulauda rikastada nii aedviljade kui ka rühmaruumide aknalaudadel kasvava maitserohelisega.” Viimast võivad mudilased ise korjata ja endale supi või muu toidu sisse panna. Isegi sõimelapsed saavad aiandusest juba väga hästi aru – õue tulles vaadatakse ikka oma taimed ja putukad üle. “Oluline ongi just sõimelastele õpetada, kust toit lauale tuleb ja kuidas hoolitseda taimede eest, suunata nad loodust armastama ja hoidma,” rääkis Lepikult. “Siis võib loota, et nad on ka suureks kasvades tublid aednikud.”
Kännukuke kogukonnaaed (Vilde tee 72) on loodud raamatukogu hoovi, samas tegutseb ka Eurogümnaasium. Kui mullu kaasas aed 40 mustamäelast, siis lõppeval hooajal oli aednikke juba 46. Raamatukogu peenra eest hoolitsevad sealsed töötajad, gümnaasiumi kahe peenrakasti juures tegutsevad kahe klassi lapsed.
Kahju kippusid tekitama hiired, kes porgandite kallal maiustamas käivad, aga võõrnälkjatega pole õnneks võidelda tulnud.
Kännukuke kogukonnaaia koordinaatori Darja Korjukina sõnul sirgusid neil sel suvel peenrakastides salat, lilled, porgandid, peedid ja muud juurviljad. Maasikaid jagus ka. “Ühe suure peenra tegime ainuüksi suvikõrvitsale,” lisas Korjukina. “Kasvuhoones valmisid tomatid, kurgid ja paprikad. Kasvatati ka kõrvitsaid, aga eksootilised viljad sedakorda ei valminud, sest suvel sadas palju vihma ja juulis ei näinud kuigi palju päikest. Kolm mustsõstrapõõsast istutasime esimesel aiateraapia kohtumisel. Panime aeda laua koos pinkidega, mille ümber kogunes esmalt vaid neli aednikku, kuid kokkusaamised muutusid järjest popimaks, nii et augusti lõpus tuli kohale koguni 15 inimest. Üks teema oli näiteks seemnete korjamine ja säilitamine – kuidas seda teha. Puhastati ja vahetati seemneid, õpiti voltima lihtsaid seemneümbrikke. Teisel korral valmistati õiekaarte. Kuna paljud aednikud on venelased ning paar inimest oli tulnud ka Ukrainast, pakkus see head võimalust omavahel eesti keeles suhelda.”
Suvikõrvitsast sušini
Praegu käib ka Kännukuke kogukonnaaias saagikoristus, kus iga aednik võtab üles enda peenral valminud viljad. “Septembri lõpul teeme suurkoristuse, kus puhastame ühiselt suuremad peenrad,” rääkis Korjukina. “Ei saa salata sedagi, et hooaja lõpus oli palju vargusi – me ju ei saa ööseks väravat kinni panna.” Mõned kutsumata külalised kasutasid aias lauda ja pinki nähes juhust, et seal alkoholi tarbida, ent leidus neidki, kes näisid arvavat, et kogukonnaias valmiv kuulub kõikidele, ning viisid meelepärast endaga kaasa. “Meie aednikud kasvatavad oma peenardel taimi ja juurvilju enda tarbeks,” rõhutas kogukonnaaia koordinaator. Kahju kippusid tekitama ka hiired, kes porgandite kallal maiustamas käivad, aga võõrnälkjatega pole õnneks võidelda tulnud.
Abilinnapea Vladimir Svet avaldas heameelt, et tallinlaste huvi linnaaianduse vastu aina kasvab. “Tänavu, Euroopa rohelise pealinna aastal rajati olemasolevates aedades juurde peenrakaste ja pakuti tegevusprogramme, et kaasata rohkem nii suuri kui ka väikseid linnaaednikke ja aiandushuvilisi,” ütles ta.
- Tallinlaste huvi linnaaianduse vastu kasvab
- Juba neljandat aastat korraldas linna keskkonna- ja kommunaalamet kevadel kaks linnaaianduse taotlusvooru, kus huvilised said taotleda toetust linnaaedade arendamiseks ja rajamiseks.
- Selle kaudu toetas linn 91 552 euro ulatuses 21 juba olemasoleva kogukonnaaia arengut, kolme uue kogukonnaaia rajamist, kuue eraharidusasutuse õppeaia rajamist ja arendust ning üht linnaaianduse ürituste programmi. 159 885 euroga toetas linn oma 81 asutuste aedu, mille hulgas oli 54 lasteaeda ja -sõime, 15 kooli, üks lasteaed-põhikool, üks kutsekool, üks noortekeskus, üks lastekeskus, kaks lastekodu üksust, üks linnaosavalitsus, neli muuseumit ja üks raamatukogu õppeaed. Uusi õppeaedu rajati sel aastal 29.
- Aasta lõpuks on linna toetusel rajatud juba 33 kogukonnaaeda, 158 linnaasutuste ja 13 eraharidusasutuse õppeaeda.
- Rohkem infot linnaaianduse kohta Tallinna kodulehel www.tallinn.ee/linnaaiandus ning Facebooki gruppides “Söödav linn TLN” ja “Tallinna linnaasutuste õppeaiad”.
