Kas tehisintellekti peaks juba ette pelgama või tuleks seda hoopis veel hoogsamalt rakendada? Kas palgalõhele mõeldes oleme lõpuks teel võrdse ühiskonna poole? Kuidas saavad ettevõtted rohepöördest kasu? Miks tundub lähedal asuva Soome turu vallutamine ometi nii kaugel? Selle üle arutlevad asjatundjad 26. septembril Tallinna ettevõtluspäeval.

Tänavuse sündmuse teema on “Tuleviku ettevõtluses maksavad oskused”. “Tänapäeva muutuvas maailmas on edu võti mitte ainult teadmised, vaid ka oskused,” ütles linna strateegiakeskuse ettevõtlusdirektor Kalle Killar. “Just oskused kujundavad meie võimekust kohanduda, innustada ja luua uusi võimalusi edukaks ettevõtluseks. Seepärast on ettevõtluspäev ka suurepärane võimalus arutada ettevõtluse tuleviku üle, kus loovus, koostöö, tehnoloogiline osavus ja pidev õppimine on need väärtused, mis meid edule juhivad.”

Viru konverentsikeskuses toimub 26. septembril üle 50 seminari, töötoa ja arutelu, lisaks mõned üritused ka mujal Tallinnas. Päeva jooksul arutletakse üheskoos, kuidas on aastate jooksul muutunud meie teadmised ja oskused ning millised on sektorite, aga ka juhtide vajadused nii tänapäeval kui ka tulevikus. Samuti arutatakse, milliseid oskusi ja teadmisi on ettevõtjal vaja ning mida oodatakse töötajatelt.

Ettevõtluspäeva 54 eri seminari jooksul jagavad tarkuseteri nii ettevõtjad ise kui ka professionaalsed koolitajad, sealhulgas tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Mainori ettevõtluskõrgkooli, kaubandus-tööstuskoja, Tehnopoli jt esindajad. Üheksas saalis tutvustatakse ettevõtluse väljakutseid ning arenguvõimalusi, mis tulevad kasuks nii tootearenduses, müügitegevuses, personalivalikus kui ka tehisintellektiga seotud küsimustes.

Tehisaru aitab vähki diagnoosida

Tehnikaülikool võtab luubi alla tehisintellekti ja andmete kasutamise äris ning tervishoius, esitades küsimuse, kas me ikka kontrollime endiselt seda valdkonda. TalTechi nooremteadur Elli Valla kasutab tehisintellekti iga päev Parkinsoni tõve all kannatavate patsientide motoorika uurimiseks.

“Seepärast räägingi tehisintellekti kasutamisest tervishoius,” selgitas Valla, kelle sõnul on AI-st juba saanud inimese asendamatu abiline. Tulevikuks ennustab teadlane tehisintellektile aga veelgi suuremat tähelendu. “Juba praegu kasutatakse AI abi näiteks vähidiagnoosi panemisel,” selgitas ta. “Tehisintellekt saab meid aidata nii administratiivsete ülesannete lahendamisel kui ka otsuste langetamisel. Nii jääb spetsialistidel rohkem aega loovamat mõtlemist nõudavate ülesannete lahendamiseks.”

Samas osutas Valla ka mõningatele riskidele, mis AI-kasutamisega tekkida võivad. “Mina isiklikult ei usu, et tehisintellekt nö võtab juhtimise üle ja hakkab meid valitsema – aga samas ei saa kergekäeliselt suhtuda ka sellesse, et AI-kasutamisel on teatavad puudujäägid,” rääkis teadlane. “Me ei saa tehisintellekti väljastatavat informatsiooni sajaprotsendilise kindlusega usaldada. Samuti võib leiduda treeningmudelitest tingitud tajuhäireid. Lisaks sellele tuleks juba praegu tegeleda küsimusega, kuidas lahendada probleemi, et tehisintellekti tulekuga hakkavad mõned ametid nö kaduma – samas tekivad teist tüüpi töökohad jällegi juurde. Oluline on riske adekvaatselt hinnata ja nendega tegeleda. Teisalt ei tohiks see hakata pidurdama tehisintellekti praktilist rakendamist, millest inimestele juba praegu tohutut tulu tekib.”

Hoopis igikestvamate küsimuste üle arutletakse paneelis “Oskused ja sugu? Kas neil on omavahel midagi pistmist?”, millest võtavad osa mainekad Eesti naisjuhid ja spetsialistid, teiste seas näiteks advokaadibüroos PwC Legal töötav vandeadvokaat Imbi Jürgen. “Advokaadid ei pea olema ainult nö kurjategijate abistajad, vaid ka igapäevased ärinõustajad, kes on ettevõtjatele tohutuks toeks,” selgitas Jürgen. “Me teame hästi, et Eesti ühiskonnas valitseb suur palgalõhe. Naised teenivad vähem kui mehed – seda nii samadel töökohtadel kui ka struktuurselt, nii et naised töötavad rohkem ka madalapalgalisematel ametitel. Ka advokaatide kohta näitavad uuringud, et ehkki Eestis on nais- ja meessoost advokaate umbes-täpselt pooleks, siis büroode juhtide kohtadel on mehed selges ülekaalus.”

Jürgeni sõnul on naisi vaja ärgitada rohkem oma oskusi näitama, arendama ja ennast ka esile tõstma. “Naised ei tohiks eelarvamuslikke hoiakuid omaks võtta ning peaksid huvi korral julgelt õppima ka traditsiooniliselt nö mehelikke ameteid nagu IT – või miks mitte ka näiteks käelised tööd, näiteks ehitus või puutöö,” märkis ta. “Kokkuvõttes võidavad sellest ka mehed, kes saavad niiviisi ise veidi vähem töötada ja rohkem oma perega aega veeta. Kogu ühiskond võidab meeste ja naiste suuremast võrdsusest, seepärast peaks kogu ühiskond seda ideed ka toetama ja edendama.”

Ettevõtluspäeva avaseminar “Millised oskused tagavad edu ettevõtluses?” toob kuulajateni aga tublide ettevõtjate põnevad lood, mis aitavad mõista, millised oskused ja omadused on eduka ettevõtluse puhul olulised. “Arutleme, kas edu toob ettevõtlik mõtteviis ja oskus näha võimalust seal, kus teised näevad takistusi. Või kriitiline mõtlemine ja probleemilahendusoskus, mis aitavad takistusi ületada ja leida innovaatilisi lahendusi,” selgitas Tallinna ettevõtlusdirektor Kalle Killar. “Räägime näiteks sellest, kui olulised on sotsiaalsed oskused – algatusvõime ja kaasamine ning suhtlemis- ja koostööoskus. Kas kontaktide osatähtsus ettevõtluses on muutunud esmatähtsaks või on olulisem pigem juhtimisoskus – oskus motiveerida meeskonda, seada selgeid eesmärke, teha strateegilisi otsuseid ja hoida fookust pikaajalistel eesmärkidel.”

Parimaid ootavad auhinnad

Killari sõnul julgustab päev inimesi ka oma lennukaid ideid ellu viima. “Lisaks uutele teadmistele pakub see ohtralt võimalusi ka oma kontaktide laiendamiseks,” märkis Tallinna ettevõtlusdirektor. “Iga alustav ettevõtja peaks seminaridelt oma unistuste täideviimiseks julgustust leidma. Oodatud on nii tegutsevad kui ka alustavad ettevõtjad, samuti tudengid või siis lihtsalt ettevõtlushuvilised.”

Arusaamadest ja hoiakutest räägib ka arstiteadlane Toomas Toomsoo, kes esineb ettevõtluspäeval teemaga “Kas usaldada teadlast või posijat?”. Toomsoo uurib Parkinsoni haigust ja selle võimalikult varast diagnostikat. Arstina kohtab ta sageli patsientide seas mõtteviisi, et kas ei peaks ehk posijalt abi küsija. “Selge on, et posijaid on inimestel lihtsam mõista kui teadust,” tõdes Toomsoo. “Teaduse kohta on ju levinud arusaam, et teadus ja teadlased ise on nö kuivad – kasutavad raskeid sõnu, kontakti nö tavaliste inimestega ei teki. Palju kasutatakse termineid, millest muul maailmal on võimatu aru saada. Aga inimene tahab ju tegelikult lihtsat ja selget, arukat vastust oma probleemidele ja küsimustele.”

Üks ehedam näide on professor Toomsoo hinnangul siinkohal just arstiteadus. “Mida sa siis teed, kui sul on probleem ja arst ütleb, et ma ei tea, mis sul viga on ega oska sind aidata? Või siis vastupidi – olukord on selline, kus sa arsti juurde ei pääsegi. Või juhtub sul olema arst, kes on üsna kidakeelne ja ei suhtle sinuga eriti,” loetles Toomsoo. “No siis sa ju püüad kusagilt ikkagi leida seda inimlikku toetust ja tunnetust, mis su probleemi võiks lahendada. Nii lihtne see ongi, miks inimesed nö posijateni jõuavad.”

Paralleelselt ettevõtluspäevaga korraldatakse linna ettevõtjatele ka konkurss, et tõsta esile säravamaid ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid. Pealinna tublimate tunnustamine toimub 27. septembril, kui pidulikul vastuvõtul antakse üle ka tänavused Tallinna ettevõtlusauhinnad.
Kogu Tallinna ettevõtluspäeva programmiga saab tutvuda ja tasuta seminaridele registreeruda www.ettevotluspaev.tallinn.ee