Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus, sel korral 61. järjekorranumbrit kandnud Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus, võõrustas tänavu 8577 loodushuvilist, mis on iseseisvuse taastanud Eesti aja külastajarekord.
„Oleme südamest tänulikud kõigile 8577 seenenäituse külalisele, kes viimasel 11 päeval Eesti Loodusmuuseumisse on jõudnud,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Sedavõrd suur huvi looduse ja muuseumi vastu näitab ka seda, et meie vanalinnamaja ruumid on lootusetult väikseks jäänud, ja loodame, et otsus uue Eesti Loodusmuuseumi ehituse alustamise kohta tuleb juba lähiajal.“
Loodusmuuseumi bioloog Loore Ehrlich lisas, et kokku jõudis tänavusel seenenäitusel külastajate ette ligi 250 seeneliiki. „Helde seenesügis lubas meil välja panna nii kõigi lemmikuid – erinevaid puravikke, sirmikuid, kukeseeni, riisikaid, kui ka mürgiseid ja harva kohatavaid seeni, näiteks saatana-kivipuravikke ja maailma kalleimaks kübarseeneks peetava männiheiniku. Viimane jõudis Lahemaalt meieni ühe armsa külastaja käe läbi näituse viimastel tundidel, olles omamoodi täpiks i-le sellel erakordsel seenesügisel. Seene saadame Tartusse edasiseks uurimiseks mükoloogidele,“ rääkis ta.
Mida kõige rohkem küsiti?
Kõige levinum seenenäituse konsultantidele esitatud küsimus puudutas seente söödavust. „See on väga õige lähenemine, et enne uuritakse, kas seen on söögikõlbulik, ja nii mõnegi külastaja suunasime toodud seentega biojäätmete konteineri juurde,“ ütles Ehrlich.
Seenäituse sulgemisega läks Eesti Loodusmuuseum 18. oktoobrist üle sügis-talvehooaja tunniplaanile ja mai keskpaigani on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–17.
