Tallinnas on viimase paari aastaga oluliselt kasvanud toimetulekutoetusteks makstav summa, mida mõjutas mullune põgenikekriis ja ka asjaolu, et tõsteti toimetuleku piiri. Siiski on summa äraelamiseks liiga väike.
Hetkel on toetus pere esimesele või ainsale liikmele 200 eurot kuus, igale järgnevale täiskasvanule aga 160 eurot kuus. Ent kui minimaalse toidukorvi summa oli juba mullu 128 eurot kuus, siis on see ilmselgelt liiga väike summa äraelamiseks.
„Selle eest peab kuu aega sööma, riideid ostma, lapsed kooli saatma, ravimeid ostma. See ei ole absoluutselt võimalik praegu,“ tõdes Tallinna abilinnapea Betina Beškina. Seni pole aga toimetuleku piiri süsteemselt tõstetud.
„Meil tegelikult indekseeritakse kõike – nii ametnike palku kui ka pensione ning oluline oleks, kui riik tegeleks ka selle toimetuleku piiriga süsteemselt,“ rääkis Beškina.
„Sotsiaalministeerium praegu töötab läbi ja kavandab, kuidas toimetulekutoetuse piirmääri kaasajastada. Ma ei oska öelda, kas see lahendus on tõstmine, kui palju tõstmine ning kellele tõstmine,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak.
Näiteks Mustamäe linnaosas on aga toimetuleku toetuse taotlejate hulk jäänud enam-vähem samaks.
„Elanikkond on ikkagi selline suhteliselt püsiv. Toimetulekutoetuse taotlejate arv ei ole suurenenud, küll aga on suurenenud see summa, mis neile välja makstakse, mis tuleneb omakorda toimetulekupiiri tõstmisest. Keskmine profiil on kas töövõimepensionär, vanaduspensionär ning on ka lastega peresid, kellel on väga keeruline leida püsivat töökohta. Ja mõnel tuleb keerukus ka tervislikult seisundist,“ kirjeldas Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs. Seda, et inimesed ainult toetustele loodavad, Rüüs täheldanud pole.
„Nõue on, et need inimesed, kes on siis töövõimelised või osalise töövõimega, oleksid ka Töötukassas arvel. Ja inimesed ikkagi pingutavad ka ise oma heaolu tagamise nimel,“ rääkis Rüüs.
