"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Paadipõgenike 79 aasta tagust teekonda meenutas Pisarate paat Vabaduse väljakul (0)
22. september 2023
Installatsioon “Suur Põgenemine – Pisarate paat”. Foto: Aleksandr Guzhov

2023. aasta sügisel möödub 79 aastat suurest põgenemisest. Selle päeva meenutuseks oli Tallinnas Vabaduse väljakul installatsioon “Suur Põgenemine – Pisarate paat”, mille jaoks kujundas purje Edward von Lõngus.

1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000–80 000 inimest, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest. Tänavu möödub sellest 79 aastat. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks. Läinute hulgas oli palju inimesi, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Pisarate paat meenutab 79 aasta tagust paadipõgenike teekonda.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Tallinnas Vabaduse väljakul on seekord üles seatud sümboolselt üksik puupaat ehk pisarate paat, paadile heisatud purje kujunduse autor on Eesti tuntuim tänavakunstnik Edward von Lõngus.

Põgenemisteekond oli ohtlik, sest käis sõjategevus, ent Nõukogude terrori eest pääsemise nimel olid inimesed valmis enda ja oma perekonna elu kaalule panema. Enamik paate oli ohtlikult ülekoormatud. Sageli jäi merel mootor seisma ja torm võis paadi vastu kaljusid puruks peksta. Kui palju paate pärale ei jõudnud ja merel kadunuks jäi, on praegu võimatu öelda.Soome põgenes hinnanguliselt 7000–9000 eestlast, sealt liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse. Rootsi jõudis 27 000–29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000–45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda, läbi Läti ja Leedu.Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti Vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või töölised. Suur arv oli ka võõrsile jäänud edasipüüdlevaid ja andekaid noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.

Sissetungiva Punaarmee eest põgenes Eestist 75 000–80 000 inimest.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Edward von Lõngus: “Vabadus on nagu õhupall. Käest lastes kaob see silmapiiri taha ega tule enam tagasi. Kui aga sellest kramplikult kinni hoida, võib see sind ennastki silmapiiri taha kanda.” 

Instituudi kodulehel saab kuulata ja vaadata erinvaid põgenike meenutusi Rahvusringhäälingu video-  ja raadio arhiivist. Vaata siit: https://pisaratepaat.eihr.ee

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.