Romuautosid ostavad tihti kokku firmad, kel puudub tegelikult nende lammutamise luba ja seega ka õigus romusid riiklikust registrist kustutada. Seetõttu tabab nii mõndagi autoomanikku üllatus, kui ta transpordiameti kodulehele minnes leiab enda nimel olevat ammu unustatud auto, mille eest peagi tuleb automaksu tasuma hakata.

Valitsuse plaanide kohaselt kehtestatakse Eestis automaks. Maksustamisele kuuluvad kõik sõidukid olenemata sellest, kas neil on kehtiv registreering või mitte. Samas on transpordiameti andmetel riigis ligi 300 000 nn peatatud registreeringuga autot. Mõned neist on aastaid hoovides roostetanud romud, mis röövivad väärtuslikke parkimiskohti. Samas on asjaajamine nende puhul selge – neid saab autolammutusse saata ja siis registrist eemaldada.

Muret tekitavad aga autod, millest nende registreeritud omanikud ei tea juba pikki aastaid midagi. Osa müüdi või kingiti edasi, kuid uus omanik ei vaevunud neid enda nimele ümber registreerima. Teised viidi lammutusplatsile, kuid ettevõte ei täitnud sõiduki registrist kustutamise kohustust. Sotsiaalvõrgustikes pakuvad ettevõtlikud inimesed välja eri skeeme taoliste kummitusautode registrist kustutamiseks, kuid transpordiamet oli sunnitud tunnistama, et praegu puuduvad selleks seaduslikud võimalused.

Palju hooletuid kokkuostjaid

Hea näide on ühe meie lugeja lugu. Mees avastas oma uut autot registreerides, et tema nimel on kirjas veel üks sõiduk – märkusega, et sellel puudub kindlustus ja kehtiv tehnoülevaatus.

“Olin viinud selle auto aastaid tagasi prügimäele, ma isegi ei mäleta, mis aastal see oli. Lepingujärgne firma nõustus auto registrist kustutama. Muidugi unustasin ettevõtte nime. Kahjuks ei säilinud ka auto utiliseerimist kinnitav dokumenti,” rääkis ta. Nüüd kardab mees, et tal tuleb maksta auto pealt, mida pole olemas.

Vanametalli kokkuostuga tegeleva AS Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa nentis, et kahjuks on Eestis üsna suur hulk romuautode kokkuostjaid, kellel puudub selleks õigus. Sel põhjusel ei eemalda nad ostetud sõidukeid registrist. “Kuusakoski soovitab oma klientidel alati uurida, mis ettevõttele nad oma vana sõiduki üle annavad. Sel juhul saan soovitada kannatanul uuesti transpordiametiga ühendust võtta,” ütles Kollamaa.

Sama kinnitas transpordiamet. “Ettevõtted, kellel pole autode lammutamiseks luba, ei saa autosid seaduslikult käsutada ega ka neid registrist kustutada,” ütlesameti sõidukiregistri osakonna juhataja Märten Surva.

Mis puudutab muid isikliku sõiduki hävitamise või utiliseerimise juhtumeid, siis on kõik keerulisem. “Kuni 3500 kg kaaluva sõiduauto või veoauto äraviimiseks tuleb esitada nõuetele vastav utiliseerimisakt. Erandiks on sõidukid, mis on utiliseeritud enne 1. maid 2004, sel juhul piisab osakonnale pöördumisest. Erandjuhtumite hulka kuuluvad ka juhtumid, kus näiteks auto varastati ja vastav uurimine katkestati. Samuti need, kus sõiduk tulekahju tagajärjel hävis. Nendel juhtudel tuleb andmete registrist kustutamiseks esitada politsei- ja piirivalveameti või päästeameti vastav tõend,” rääkis Surva. “Kui me ühegi eeltoodud variandiga ei tegele, siis puudub alus sõiduki registrist kustutamiseks. Praegu kaalutakse võimalusi ja töötatakse välja võimalikud lahendused sellistele probleemidele ning nende ilmnemisel antakse sellest avalikkust teada.”

Sellel teemal on veel üks nüanss: autoromud, millega omavalitsused on sunnitud tegelema. Mupo osakonnajuhataja Krislin Pärti sõnul on tänavatel keelatud hoida autoromusid, sest need võivad olla ohtlikud. “Autoromul võivad olla näiteks õli- ja kütuselekked. Samuti võib katkisest ja mahajäetud autost saada asotsiaalide ja narkomaanide ööbimis- ja ajaveetmiskoht. Kui linnale kuuluvalt maatükilt sellist romu leitakse, püüab mupo omaniku välja selgitada ja vastavalt olukorrast tegutseda. Kui pehmed meetmed – vestlus ja siis käsk – tulemust ei anna, viiakse auto sunniviisiliselt mupo parklasse ning omanikule esitatakse arve,” rääkis Pärt. 

Mupo aitab ära viia

Tänavu on mupo teisaldatud juba umbes sada autot, uurimisel on umbes 150 juhtumit. Pärt kinnitas, et autode parklasse viimine on siiski viimane abinõu. Esmalt proovitakse ikka omanikuga ühendust saada ja anda talle vajadusel võimaluse sõiduk ise ära viia. “Muidugi hoiatame, et kui omanik ise midagi ette ei võta, viiakse tema auto sundkorras Lasnamäe munitsipaalparklasse.”

Seaduse järgi hoitakse selliseid sõidukeid mupo parklas üks aasta. Selle aja jooksul on omanikul võimalus oma sõidukile järele tulla.

Teise kategooria autod, mida mupo silmas peab, on tühjade rehvidega, kindlustuse ja ülevaatuseta, kuid siiski veel korras, samas aga pikemalt ühel kohal seisnud. “Sellistel juhtudel jälgime ka sõiduki saatust ja võtame omanikuga ühendust. Kui parkimisreegleid ei rikuta, puudub nende parklasse viimiseks seaduslik alus,” ütles Pärt.

Kui omanik endast ikka teada ei anna, saab mupo pärast seaduses ette nähtud tähtaja möödumist auto utiliseerida. Juhul, kui omanik ise ei soovi taaskasutamisega tegeleda või tal pole selleks võimet või soovi, saab ta vormistada volikirja firmale, kes auto prügilasse toimetab. “Kui sul pole mingil põhjusel võimalust oma romuauto saatuse eest ise hoolt kanda, autoesinduses volikirja vormistada, võtame taaskasutusprotsessi korraldamise enda kanda,” rõhutas  Pärt.

Kuid isegi sellistel juhtudel on omanikul kohustus romuautod registrist kustutada.