Kümnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvu

Uuring Kümnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvu (0)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

23. september 2023

Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt tajub 79 protsenti Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Kõige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30–39-aastaste vanusegrupp.

“Kui mõningane pettuste arvu kasv on mõistetav, siis uuringu tulemuste järgi tajuvad ligi pooled Eesti inimesed finantspettuste arvu tuntavat suurenemist. See on mõtlemapanev statistika, mis näitab, et petturid on oma haaret kiiresti laiendamas ning nende negatiivsest mõjust ei jää puutumata keegi,” ütles Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik pressiteates.

Finantspettuste arvu tuntavat suurenemist on tajunud veidi enam naised kui mehed. Jätkuvalt on näha, et palju pettusekatseid toimub vene või inglise keeles – pettuste arvu suuremat kasvu tajuvad keskmisest enam just vene rahvusest inimesed.

Võrreldes Läti ja Leeduga tuntakse Eestis kõige enam pettustega seonduva ohu suurenemist. Kui Eestis on finantspettuste arvu suurenemist aasta jooksul tajunud 79 protsenti, siis Lätis 61 protsenti ning Leedus 64 protsenti vastanutest. “Muutumatuks hindas pettuste sagedust Eestis 18 protsenti inimestest, Lätis ja Leedus üle veerandi vastanutest. Ei saa väita ning pole ka põhjust uskuda, et pettuseid lähiajal vähemaks võiks jääda,” lisas Kiik.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu augustis ja septembris Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.

Märksõnad:

Kümnest eestlasest kaheksa tajub finantspettuste arvu kasvu

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.