Muuseumi seinal on väike majakoopia, mille uksi ja luuke avades saab osa lastemuuseumi värvikast loost. Lastepargi rändrahnu juurde paigutatud madalas plätserdusbasseinis on võimalik paate ujutada ja veega sulistada.
Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla jätkuvad küll aasta lõpuni remonditööd, kuid 23. septembril kutsub muuseum kõiki pisemaid ja suuremaid sõpru oma 14. sünnipäevale, mil sisehoovis ja miniaias peetakse aiapidu ja tutvustatakse ka õues valmivat välinäitust.
Lastemuuseumi juhataja Jane Meresmaa-Roosi sõnul algab 23. septembril kl 11-14 peetav sünnipäevapidu Miiamilla hoovituuriga, mille käigus avatakse pidulikult muuseumi uus väliekspositsioon. “Oleme selle üle väga elevil, sest meie maja ümbrus on olnud alati laste teenistuses ning läbi aegade on nelja põlve jagu lapsi saanud ühel või teisel viisil selle majaga seotud tegevustest osa,” sõnas ta. “Kõik sünnipäevategevused ongi seotud sellega, mida lapsed on eelmisest sajandist tänapäevani siin maja ümbruses teinud. Oma sünnipäeva nimetasime aiapeoks, sest kõik selle päeva tegevused toimuvad muuseumi sisehoovis ja miniaias.”
Meresmaa-Roos soovitas külalistel valida ilmastikukindlad riided, sest sünnipäevapidu toimub iga ilmaga ning kunagise lastepargi alal saab igaüks sukelduda lapsepõlvemaailma.
Selgeks saab teistest hoolimine
Koos peoga avab muuseum viiest tegevuspunktist ja väravagaleriist koosneva välinäituse. “Muuseumi hoovialale kujundame maja ajalugu kajastavat ja lastepargis toimunud tegevusi, mida elavdavad mängulised lahendused,” rääkis juhataja. “Hoone seinal on väike majakoopia, mille uksi ja luuke avades saab osa lastemuuseumi värvikast loost. Lastepargi rändrahnu juurde paigutatud madalas plätserdusbasseinis on võimalik paate ujutada ja veega sulistada. Väravate vahel avanev galerii kiikab lastepargi maailma, miniaias leiduval kohapaiksel rattal saab teha koos sõbraga mängulõbusõitu ja ennast hoo pealt hea energiaga laadida.” Parima lapse postament kutsub pildistama ja erinäoliseks skulptuuriks kehastuma, miniaias leiduvate hiigellillede vahel saab avastada taimemuusikat ja olla ise helide loojaks.
Pärast remondi lõppu avatav uus väljapanek on jätkuvalt kogemusliku keskkonnaga teemamuuseum, mille eksponaadid ja metoodika tuginevad väärtuste kasvatamisele. “Kõige suuremad lemmikud ja endised “lastemagnetid” leiavad koha ka uues väljapanekus,” tutvustas Meresmaa-Roos. “Loodaval püsinäitusel “Laste maailmaruumid” lavastame laste elus kõige olulisemad tunnetuslikud keskkonnad: turvaline oma tuba ehk sisemaailm, ümbritsev keskkond ehk välismaailm ja vormimänguline fantaasiamaailm. Üksmeeletoas vaatame tülidega tõtt ja püüme leida lahendusi.”
Uus ekspositsioon õpetab toime tulema oma põhitunnetega, mõista teiste emotsioone, tajuda ümbrust, elukohti ja väliskeskkonda, käivitada vaba mängu ja loovust. Tulevase näituse loomisfaasis on ka lastel olnud suur sõnaõigus. “Laste abil oleme loonud muuseumi sisu ja disaininud eksponaate – näiteks tundeelukad, tänapäeva laste maja, sotapota vaipa jms,” lisas muuseumi juhataja.
Neil, kes ei ole Miiamillat kunagi külastanud, ei maksa karta, et tegu on järjekordse muuseumiga, kus välja pandud majatäis vanu esemeid vaid vaatamiseks. Tänapäeva muuseum ei ole vaid akadeemiline koht, kus peab käituma väga vaikselt ja vaoshoitult. “Meie enda lapsepõlves ootasid klaasvitriinides olevad esemed tõesti kannatamatult kellegi vaateväljale jõudmist,” nentis Meresmaa-Roos. “Tänapäeva muuseumil aga tuleb oma näitusi luues mõelda pigem inimkeskelt ja vahendada lugusid esemete kaudu, pannes museaalid mõtestatud ruumilahendustega “elama”. Lastemuuseumi uus ekspositsioon on mõeldud väikelastele, kes saavad oma esimese muuseumikogemuse, ja meie soov ongi äratada lapses huvi uurida ja avastada mängu kaudu.” Nii on esemete paigutus loodud rütmis, kus leidub vaheldumisi nii aktiivseid tegevusi kui ka rahupaiku.
Püsinäitusele on valitud museaale linnamuuseumi mänguasjade ja kultuuriloo kogudest, mis on paigutatud eksponaatide sisse nii, et nad toetavad eri teemasid: tunded, hirmud, empaatia, mälestuste loomine jm.
Muuseum, kus mängivad kõik
Küsimusele, kas uuenenud muuseumis leiduks midagi põnevat ka täiskasvanule, vastas Meresmaa-Roos, et see on muuseum, kus kõik mängivad. “Püsinäituse sisu ja keskkond on loodud väikelapsele, kuid arvestatud on ka täiskasvanu tasandiga,” selgitas ta. “Meie soov on, et vanem saaks lapsega koos eksponaate kogeda, mängida, arutleda, uudistada, mõtiskleda, puhata ja uusi teadmisi saada. Miiamilla pakub ka ema-isale avastamis- ja äratundmisrõõmu. Parim näitus on nagu hea raamat, mille juurde inimene tahab korduvalt tagasi pöörduda.”
Mõtiskledes, mis on praeguses maailmas laste jaoks kõige raskem, ning mis on ema-isade kõige suurem ülesanne oma lapsi toetades, vahendas muuseumi juhataja laste palvet: “Vanemad, palun võtke aeg maha! Laps vajab teiega koos olemist, suhtlemist ja mänguaega – see võib olla kodu, muuseumikülastus või jalutuskäik looduses. Koos veedetud aeg ja vanema tähelepanu annavad lapsele turvatunde ja kindluse, mis on talle väga vajalik loodavates suhetes lasterühmas ja tulevases elus. Laps salvestab oma oskused mängu kaudu, õpib kogemuse kaudu, peegeldab seda, mida näeb ja kuuleb. Vanemad, minge oma laste silmade kõrgusele ning meenutage, kuidas oli ise olla laps. Kuulake neid, vestke jutte, lugege raamatuid, olge loovad ja tehke nendega koostööd. See on väärtus teile mõlemale!”
Et laste argipäevas oleks rohkem rõõmu kui paineid, seadis Miiamilla uute teemade valikul põhieesmärgiks mõelda, mis muudab maailma paremaks ja mida meie saame selle heaks teha. “Tänapäeva ühiskonnas on ühene vastus sellele empaatia, mis toetab erinevuste mõistmist, situatsioonide mõtestamist ja üksmeelsuse leidmist,” rõhutas Jane Meresmaa-Roos. “Iga eksponaadi loomise taga on metoodiline lähenemine, kus oleme mõelnud, mis viisil see toetaks empaatiat.”
Lastemuuseum Miiamilla asub Koidula 21c. E-post: mm@linnamuuseum.ee, telefon 601 7057.
