Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) kaaskorraldatud rahvusvahelisel loomakaitsekonverentsil ja linnaloomade seminaril tõstatus korduvalt küsimus, kas inimesed oskavad kõigi loomade heaolu tagada isegi siis, kui neil on parimad kavatsused.
Konverentsile ja seminarile tuli sedapuhku üle saja inimese. Osalejate hulgas oli nii MTÜ-de esindajaid, loomaarste, loomapidajaid kui ka omavalitsus- ja riigiametnikke. Konverentsi ja seminari ettekanded panid osalejaid mõtlema, küsima ja arutlema selle üle, kas kõik ikka teavad, mida loomad vajavad, ja panustavad piisavalt selleks, et loomade heaolu oleks tagatud.
“Konverentsi üks eesmärk on tuua siia teadmisi ja kaasaegseid praktikaid neilt, kellel on loomade aitamisega pikaajaline kogemus ja kes on tänu sellele ka kokku puutunud meie muredega ning juba lahendusi leidnud,” rääkis loomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann Tallinna keskkonna- ja kommunaalametist. “Saadud teadmistega on meil võimalik vähendada riski, et abistamise asemel hoopis kahju teeme. Meil on nii palju erinevaid organisatsioone ja tippspetsialiste maailmas, kelle kogemustest õppida ja kelle toel loomi paremini ja läbimõeldult aidata. Konverentsiga soovime pakkuda võimalust avardada oma silmaringi ja tutvuda uute teaduspõhiste lähenemistega. Sellest võidame meie ühiskonnana, loomakaitsjatena ja eelkõige võidavad loomad.”
Loomakaitseseltsi juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul tuletasid nii konverents kui ka seminar kõigile meelde, et erinevaid loomaliike on väga palju ning tegelikkuses ei tea inimesed piisavalt hästi isegi seda, kuidas tagada koera ja kassi heaolu, rääkimata eksootilistest loomadest.
“Kahjuks ei oska me endiselt elada nii, et me ei tekitaks kahju loomadele, kes elavad meiega koos ja meie ümber,” nentis Karurahu. “Ka loomakaitsjatena kipume teadmatusest ja soovist aidata, eirama loomade tegelikke vajadusi. Valesse kohta sattunud metslooma hukkamine on endiselt paljudele ainuke lahendus. Kuid loomadele kahju tegemist saab vältida igas valdkonnas, peaksime lihtsalt tutvuma uuringutega ja kuulama neid, kellel on teadmisi ja kogemusi.”
Üritustel rääkisid kasside heaolust Aleksandr Dedjulja Tartu Väikeloomakliinikust ja Vicky Halls International Cat Care’ist. Neist viimane juhtis tähelepanu tõsiasjale, et kõik kassid ei sobigi kodudesse elama. Nad ei soovi inimese kohalolu ja selleks sundimine mõjub nende heaolule negatiivsemalt kui metsikult elamine. Kõige loomasõbralikumaks metsikute kasside käsitlemise viisiks peab Vicky Halls TNR-i meetodid, mis seisneb kinnipüüdmises, steriliseerimises-kastreerimises ja vabastamises. Dedjulja rääkis, kui oluline on kassile oma kindel söögi- ja jooginõu ning loomulikult alati puhas ja vajadusel ka privaatne liivakast. Loomaarst selgitas sedagi, milline ja kus peab olema kassi pesa, liivakast ning söögi- ja jooginõud. Samuti juhtis ta tähelepanu, et kass peab ennast igal pool tundma turvaliselt, seetõttu on näiteks oluline, et pesa oleks maapinnast kõrgemal, liivakast ning toidu- ja veekausid peaksid asetsema eraldatult ning nii, et kass näeks oma ümbrust.
Koerte vajadustest ja vaimsest tervisest rääkis Lea Tummeleht koertekoolist Brisk Mind. Lisaks õpetas tundma koerte kehakeelt Britt Purdelo Koerakeele Koolist. Mõlemad juhtisid tähelepanu, kui oluline on tunda koera kui liiki. Tänapäeval on koeri palju uuritud ja me teame nüüdseks rohkem kui kunagi varem. Tummeleht tutvustas koerte vajaduste hierarhiat ja selgitas, et seda järgides saab koerale kindlustada nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. Purdelo õpetas, kuidas oma koerast aru saada ning kuidas ära tunda, millal tunneb loom ennast hästi ja millal halvasti. Näiteks ei tähenda koera haigutamine sageli väsimust, vaid hoopis rahulolematust. Koerad ka ei naerata, vaid suu lahti hoidmine on sageli seotud stressi põhjustava olukorraga.
Liigikaitseteemadel pidasid ettekande Kadri Aller, Nicholas Clark ja Meelis Uustal. Samuti puudutas liikide kaitse olulisust Farištamo Eller. Kadri Aller tutvustas, kuidas vabatahtlikud aitavad talgudel korrastada erinevate liikide elu- ja toitumispaiku ning kui edukaks on nende tegevus osutunud. Nicholas Clark andis ülevaate, kuidas liikide säilimine ja eksootilised loomad kaubanduse tõttu kannatavad ning miks on ammu aeg tegutseda. Clark soovitas kaubanduse reguleerimiseks ja eksootiliste liikide kaitseks kehtestada niinimetatud positiivse nimekirja ehk liikide loetelu, keda tohib pidada. Positiivset nimekirja on lihtne hallata, see võimaldab erandite tegemist ning on probleeme ennetav. Uustal tutvustas loomi ja linde, kes elavad linnas, ning rõhutas, et kuna liigid eksisteerivad inimesega koos, on vaja muuta mõttemaailma ehk aktsepteerida nende olemasolu. Farištamo Eller andis ülevaate sellest, kui palju kasutatakse loomi lihtsalt meelelahutuseks.
Marika Algpeos ja Kati Sulp jagasid infot ja kogemusi, kuidas hoolitseda pisiloomade eest ning millised neist üldse kodudesse sobivad. Samuti juhtisid mõlemad tähelepanu, et sageli arvatakse, et pisiloomade vajadused on lihtsamad ning pidamine on kergem kui koera või kassi eest hoolitsemine, kuid tegelikkus on vastupidine.
Ettekanded tekitasid osalejate hulgas arutelu teemal, kui vähe inimesed loomadest teavad ja kui oluline on ennast pidevalt täiendada. Isegi sisimas head soovides võib oma teadmatusega loomadele liiga teha ning kahjuks juhtubki seda väga sageli.
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missioon on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Reedel Eesti Loomakaitse Seltsi ning Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti korraldatud rahvusvaheline loomakaitsekonverents toimus juba neljandat korda, millele lisaks peeti sel aastal esimest korda ka linnaloomade seminari.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet tegutseb 1940. aastast. Ameti tegevusvaldkonnaks on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning kommunaalvaldkonda kuuluvate avalike teenuste osutamine Tallinnas, lähtudes soodsa elukeskkonna tagamise eesmärgist ja säästva arengu põhimõtetest.
