„Muuga aedlinna piirkonnas pannakse tööle sireenid. Siis oleneb tuule suunast, kui kaugele need kostavad, aga tuleb arvestada kuni kolme kilomeetrise raadiusega. Lasnamäele need enam kosta ei tohiks. Piirkonnas on kokku seitse sireeni, millest kaks jääb hiljemgi oma kohale,“ rääkis suurõppuse Crevex 2023 juht Marti Magnus.
28.-29. septembril toimub päästeameti eestvedamisel Muugal ning ümbritsevates omavalitsustes, sh Tallinnas suurõppus, mille käigus harjutatakse suuremahulisi päästetöid, ulatuslikku evakuatsiooni ja kriisikommunikatsiooni.
Reaalselt evakueeritakse Muugalt 1000 inimest, kellest Tallinnasse paigutatakse alla 500. Suurimas ehk Sõle tänaval asuvas majutuskeskuses inimesed reaalselt ei ööbi, küll aga jäävad evakueeritud ööd üle elama Lool asuvas keskuses. „Kaasame õppusele ka kohalikke inimesi. Ka Muuga piirkonnast on vabatahtlike osalemas rollimängus,“ ütles Magnus.
Muuga tänavatele paigutatakse kollastes vestides inimesed, kes hakkavad kohapeal ka liiklust reguleerima. Kuid seda tehakse nii, et liiklus oleks võimalikult vähe häiritud. „Seda tegevust on toetamas ka politsei turvalisuse tagamiseks. Tuleb aga arvestada, et lühiajalisi liikluspiiranguid ikka tuleb ette,“ märkis ta.
Magnuse sõnul õppuse käigus testitakse ka ohuteavitust. Sündmuse käigus tehakse kindlaks ohuala ning selle sisse jäävad inimesed saavad häirekeskuselt mobiilile sõnumi. Kui tõmmatakse kolme kilomeetrine ring ohualaks, siis saavad sõnumi kõik selles alas asuvad inimesed.
„Jälgime õppuse käigus ka seda, kui kiiresti need testsõnumid laiali saadetakse. Inimesed saavad pärast anda ka tagasisidet, kui kiiresti nad sõnumi kätte said,“ lisas ta.
Õppuse juht tõi välja ka selle, et inimesed, kes sireene kuulevad võivad minna vaatama kriisiteavituse portaali või lülitada sisse ERR-i kanalid, kus ilmuvad ohuteavitused. „Loogika on selles, et kui kuuled ohusireene, siis mine vaata rahvusringhäälingu kanaleid. Kogu info on nähtav ka riigiinfo veebiküljel 1247.ee. Õppuse käigus inimestele konkreetseid suuniseid ei anta, sest see pole selle eesmärk. Pigem testime kontakti võtmist, et saada aimu, kui kiiresti suudame kriisiteavitust teha,“ märkis ta.
Kohal sajad päästjad
Päästeameti peadirektori Margo Klaosi sõnul on õppuse peamised eesmärgid ulatuslik evakuatsioon 1000 vabatahtlikuga, tööstusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaan ja elanike ohuteavitus ning kriisikommunikatsioon. „Tegemist on üle pika aja riikliku õppusega,” märkis Klaos lisades, et õppuse piirkonnas katsetatakse ka alarmi, sõnumiteavitusi ning tele- ja raadio uute lahenduste kasutamist. Õppuse käigus testitakse ka kriisiaegset infohaldust ehk kuidas päästeamet ja partnerid ning riigikantselei saavad info jagamisega hakkama ja kuidas meedia vajalikke sõnumeid vahendada aitab.
Klaos tõi ka välja, et õppusele tulevad kohale sajad päästjad üle Eesti. See aga ei tähenda, et kohapeal päästjaid ei jätku. Kõik meeskonnad on kohapeal olemas.
„Igale päästjale annab see õppus kogemuse, kuidas tegutseda suurõnnetuse korral ning kuidas ta saab sündmuskohal hakkama. Selgub ka, kuidas toimib meeskond ning kogu operatsiooni juhtimine. Päästjad saavad aru, kui suure sündmusega nad saavad hakkama ning õpivad selle käigus juurde ka uusi oskusi,“ rääkis Klaos.
Ka vabatahtlikud on kõik saanud kätte juhised, kuidas nad peavad evakueerituid mängima. „Nad ei ole ühesugused nö nukud, vaid tegutsevad erinevalt ja panevad niimoodi ka meeskonnad proovile. Evakueeritavad pole samuti liiga lihtsalt liigitatavad, vaid pakuvad ikkagi ka väljakutseid.“
Õppuse ala on märgistatud ning lihtsalt uudishimulikud seal ringi käia ei saa. Väljaspool ohupiirkonda saavad inimesed tegeleda oma tavapäraste asjadega ning keegi neid ei takista. „Küll saavad Muuga piirkonnas asuvad inimesed mobiilile sõnumi ja kuulevad ilmselt ka sireene, mis paneb vähemalt korraks mõtlema, et kui see juhtuks päriselt,“ nentis päästeameti juht.
Ülepaisutatud stsenaarium
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juht Erkki Tori märkis, et 28.-29. septembril toimuv suurõppus on ligi pool aastat kestnud erinevate kriisiõpuste kõige mahukam element. Kokku on 24 õppuse korraldamisega seotud üle 3000 inimese.
Tervikuna harjutatakse õppuse käigus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koolide, hooldekodude ja teiste toimetulekut suurõnnetustega ning kuidas viia läbi suurt evakuatsiooni. “Õppuse stsenaarium on meelega ülepaisutatud, päriselus sellist ohtu ei eksisteeri,” lausus Tori.
Riigikantselei vaatest on tema hinnangul ka oluline näha, kuidas riik, omavalitsused ja elanikud on võimelised sellises olukorras toime tulema. „See on oluline nii riigina ka kui jälgides, milline on sõjategevus Ukrainas ning kuidas meie elanikkond stressi olukorras toime tuleb,” selgitas ta.
