Kui koroonaviirusest hoidumine on paljusid meist säästnud ka tavagripist, siis sel aastal soovitavad prognoosid minna algavale gripihooajale vastu pigem ettevaatlikult.
“Nädalas võib olla kuni 15 000 gripijuhtumit. Ajaga intensiivistub ehk kõige karmimad nädalad on tavaliselt aastavahetusel,” sõnas Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller.
Gripi vastu vaktsineerimine on juba alanud, hind jääb 20–30 euro vahele, küll aga riskirühmadele on vaktsiin alates oktoobri keskpaigast tasuta. Suuremad riskirühmad on kuni seitsmeaastased lapsed ja eakad, aga teist aastat ka rasedad ja sõjapõgenikud.
Kokku on riik riskirühmade tarbeks tellinud 113 000 vaktsiinidoosi. Eelmisel aastal hangiti rohkem, 131 000 doosi, kuid siis jäi 30 000 doosi üle ja need jaotati kõigile soovijatele. Olgu mainitud, et 1464 inimesest, kes mullu vajas gripi tõttu haiglaravi ja 101 inimest, kes kaotas tüsistuste tõttu elu, olid valdavalt vaktsineerimata ja kuulusid mõnda riskirühma.
“Pärast gripilainet käib tihti infarkti- ja insuldilaine, mis on gripitüsistused,” ütles perearst Piret Rospu.
Gripiviirust aastaid varjutanud koroonaviiruse tõttu vajavad praegu haiglaravi üksikud patsiendid ja nüüdseks on saavutatud karjaimmuunsus.
“Olukord on rahulik, haigestumine küll tasapisi suureneb, kuid see on tingitud sellest, et kooliaasta on alanud, inimesed tulnud tagasi kontorisse ja istuvad koos,” ütles Geller.
Nii gripi- kui ka koroonaviiruse vastu saab vaktsineerida eelregistreerimisega apteekides või perearstikeskustes. Rohkem infot leiab aadressilt vaktsineeriapteegis.ee.
