Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet on koostöös huvirühmadega koostamas ainsa omavalitsusena Eestis Tallinna ligipääsetavuse arengukava aastateks 2023–2028.
Sellega, et puudega inimestele, aga ka vanuritele ja väikelastega liikuvatele vanematele oleks tagatud ligipääsetavus, on tegeletud Tallinnas juba aastaid.
“Me saame teadvustada ametitele, miks midagi teeme ja kui on projekteerimisel lähteülesanne antud ja seal pole näiteks liikumispuudega arvestatud, siis arengukava eesmärk on sellist olukorda ära hoida. Tehnoloogiate poolelt, et soodustada inimestel iseseisvat toimetulekut, tööl- ja väljaskäimist. Tallinna ühistransport on ligipääsetavuse suhtes väga hea,” ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti vanemspetsialist Jako Stein.
Ühistranspordi muutumist ligipääsetavamaks tunnustavad ka kuulmislangusega linlased. Neile on oluline info kättesaadavus eelkõige tekstina. Nii hindab vaegkuulja bussides tabloole ilmuvaid peatuste nimesid ja üleüldiselt on info kuulmispuudega inimestele kättesaadavamaks muutunud.
“Näiteks ei ole väga palju helistamise survet, võta ja helista, pane endale teenus kirja. Väga palju on fonolukkude juures muutunud, lukkudel on märgid, et nüüd on uks lahti. Kui nüüd kujutate ette, et kuulmispuudega inimene on ukse taga, annab kella ja sealt küsitakse, kelle juurde, siis meie seda ei kuule ja muudkui proovime uuesti vajutada ja sisse saada,” rääkis Eesti vaegkuuljate liidu esimees Külliki Bode.
Paljudele ligipääsetavusega seotud nüanssidele ei oskaks kõrvaltvaataja isegi tähelepanu pöörata, mis aga liikumis-, kuulmis-, nägemis- või ka intellektipuudega inimeste igapäevaelu keeruliseks muudavad.
Jako Stein toob näiteks kõnniteedele jäetud tõukerattad: “Mina ratastooliga jään seisma, mul ei teki ohtu, aga kui on nägemispuudega või pime inimene, siis tema võib sinna otsa kukkuda.”
Ehkki palju on ligipääsetavuse parandamiseks Tallinnas ära tehtud, on arenguruumi veel.
“Näiteks linnades, kus on mitmetasandiline maastik, on liftid tänavatel, n-ö linnaliftid,” ütles Tallinna puuetega inimeste koja tegevjuht Kadri Palk. Miks mitte luua tulevikus selline võimalus Toompeale pääsemiseks.
