Vargustega tekitatud kahju jääb poodides keskmiselt ühe-kahe protsendi piiresse. Euroopas üldiselt on kahju juba üle 50 miljardi euro.
On välja selgitatud, et suurima varaste rühma moodustavad kaupluse kliendid.
“Suvel üritati varastada eelmise aastaga võrreldes umbes kaks korda rohkem. Ei saa öelda, et see on ainult suuremate linnade probleem, vaid üle kogu Eesti on vargad muutunud aktiivsemaks,” ütles Viking Security turvajuht Andrei Teivas.
Prisma peremarket tõdeb, et vargused on tõesti viimasel ajal kasvanud, iga päev tabavad turvatöötajad kümneid inimesi.
Ka Rimi on täheldanud eelmisel aastal nagu tänavugi varguste kasvu. Varastatakse üha enam igapäevakaupu ning kasutatakse moodsaid ostuvahendeid nagu iseteeninduskassad, skannerid ja mobiilirakendused. Eelmisel aastal aga toimus vargustes murrang: kui seni varastati alkohoolseid jooke kõige rohkem, siis nüüd juba toidukaupa.
“Varastatakse nagu tavaliselt kallist kanget alkoholi, elektroonikat, kuid nüüd on muutus, et varastatakse ka igapäevast toidukraami, hügieenitarbeid, odavamaid rõivaid ja et hinnad ilmselt lähiajal ei lähe allapoole, siis see mood jääb püsima ja oht jääb samaks,” sõnas Teivas.
Vargustele võib hoogu anda ka justiitsministeeriumi kava tõsta kriminaalvastutus varguse eest 200 eurolt 400 eurole.
Turvatöötajad teavad siiski peamisi vargusmeetodeid ja kus vaja, võetakse kasutusele lisaturvameetmed nii iseteeninduskassades kui ka selvepuldi kasutamisel.
