Tallinna tänavatel sirab õhtuti üha rohkem ahvatlevaid, aga ka silma riivavaid valgusreklaame, mis kahjustavad tegelikult elanike tervist. Valgussaaste pealinnas on kümne aastaga poole võrra kasvanud.

Tallinn sarnaneb üha enam suurlinnadega, kus lakkamatult särab valgusreklaame ja tulukesi. Vahel tundub, et näiteks sadama kant on mitte mereveest, vaid turiste püüdvatest siltidest üle ujutatud. Kaugele ulatuvat valguskuma tekitavad hiigelekraanid Haabersti suurpoodide juures, ning Ülemiste vaateratast pole ka võimalik kunagi tähelepanuta jätta. TalTechi professori Argo Rosina, kes uuris oma meeskonnaga hiljuti, kui palju ja kus leidub Tallinnas häirivat valgusmüra, sõnul võib valgusreostusena käsitleda ükskõik missugust häirivat valgust ehk valguse sattumist sinna, kuhu see tegelikult sattuma ei peaks.

Tehnikaülikool mõõtis valguse kuma ehk seda, missuguse nurga alt valgus paistab ning kui suur osa sellest kiirgab taevasse ja ümbrusele. Lisaks ka valgusallika räigust ehk seda, kui intensiivne ning pimestav on selle kiirgus. Uuringu järgi on valgusreostus viimase kümne aasta jooksul suurenenud enim kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel, kasvades kohati rohkem kui poole võrra. Kõige vähem on ülevalgustamine suurenenud Põhja-Tallinnas, jäädes seal 36% juurde. Teiste linnaosadega võrreldes on valgusreostus vähem kasvanud ka Õismäel, Haaberstis ja Nõmmel. “Samas peab möönma, et ka neis piirkondades, näiteks Nõmmel, on valgusreostus samuti oluliselt kasvanud,” nentis Rosin. “Murelikuks teeb mingite objektide ülevalgustamine ja reklaamekraanide rohkus.”

Professori sõnul on peamised valgusreostuse allikad reklaamekraanid, tänavavalgustus, eri objektide – näiteks ehitusplatside või hoonete ja nende välisfassaadide – valgustus ning loomulikult ka tänavaid täitev liiklus. Probleemsemate objektidena osutas teadlane näiteks Ülemiste keskuse suurele vaaterattale ja Rocca al Mare keskuse esistele hiiglaslikele leedekraanidele. “Eriti teravalt torkab silma Tallinna sadam, mille valgus on suunatud ka lahe peale ja mis on üks meie suuremaid valgusreostuse allikaid üldse,” märkis Rosin.

Tähti naljalt linnataevas ei näe

Samas rõhutas teadlane, et ehkki satelliit- ja panoraampiltidelt saab valgusallikate kuma ja räigust mõõta, on osaliselt tegemist ka tunnetusliku küsimusega. “Inimesed on ju erinevad ning samamoodi võib erineda seegi, kuivõrd ülevalgustamine inimesi häirib või siis ei häiri,” selgitas ta.

Ka suurem osa Pealinnaga vestelnud inimestest tunnistas, et pole sellele probleemile kunagi mõelnud ega pea valgusreostust eriliseks murekohaks. “Minu meelest on linnas valgusega hästi. Seda on piisavalt ja see ei häiri mind kuidagi,” leidis Kristiine elanik Martin.

Samas on neidki, keda ülevalgustamine tõepoolest segab ja kes igatseksid hämaramat linna. “Ma arvan, et need, keda valgusreostus ei häiri, on eelkõige Tallinnast pärit inimesed,” leidis Pärnumaal sündinud ja kasvanud, aga viimased aastad Tallinnas elanud Triin. “Mind küll segab, kuidas tänavavalgustus ööd läbi põleb, nii et isegi tähti näha pole. Kohati paistab valgus tuppa ning ei lase hästi magada. Oleks väga tore, kui valgusreostuse vähendamisega midagi ette võetaks – samas ei tea ma, kui realistlik selline ootus on ning kui oluliseks linn seda peab.”

Linnavalgustuse ja elektrivõrkude kavandamise juhi Eva Tallo sõnul näitab Tallinna kümne aasta trend aga selgelt, et reostuse vähendamisele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Ja seda mitte ainult kesklinnas, vaid ka mujal Tallinnas. “Kui näiteks Soomes Turu linnas ja Rootsis Göteborgis on kesklinnas kahe ja viie kilomeetri raadiusega alal valgusreostus kas vähenev või pisut kasvav, siis Tallinnas kasvab see viie kilomeetri raadiusega alal võrdluslinnadega kõrvutades pea 16-kordselt,” nentis Tallo, kelle sõnul on valgustite arv viimase nelja aastaga kasvanud pea 10 000 võrra. Ka on linnaruumi lisandunud leedekraanid, multimeediafasaadid jms.

Unehäired ja peavalud

“Valgus on heaolu ja arengu sümbol ning alles viimastel aastatel on maailm avastanud valgusreostuse probleemi. Seega siiani oleme valgustatust pigem suurendanud ja valgusreostuse vähendamise meetmed on alles hiljutised ja uued,” selgitas Tallo, osutades muu seas sellele, et Tallinnas puuduvad juhendid, kuidas valgusreostust käsitleda ning reglementeerida. “See on ka üks põhjus, miks oleme TalTechilt tellinud suuremahulise uuringu – nimelt soovime jõuda meetmeteni ja reegliteni valgusreostuse vähendamiseks.”

Põhjust reostuse vähendamiseks on Tallo sõnul küll ja veelgi. Valgusreostus häirib inimeste ööpäevast elurütmi, mis omakorda mõjutab meie hormoonide taset ja tekitab mitmesuguseid probleeme nagu näiteks unehäired ja peavalud. Lisaks põhjustab see ka tööväsimust, stressi ja ülekaalulisust ning koguni teatud tüüpi vähkhaiguseid. “Liiga hele valguskeskkond ei mõjuta ainult inimesi, vaid loodust laiemalt, avaldades negatiivset mõju taimede ja loomade füsioloogiale,” märkis ta. “Näiteks kui päev puude jaoks tulenevalt kunstlikust valgusest pikeneb, siis muutub ka nende õitsemise muster. Paraku takistab see puudel puhata, et nad saaks talve üle elada.”

Tallo sõnul on reostusel oluline mõju ka ökosüsteemile tervikuna. “Kunstliku valguse mõju uurimine on näidanud, et see meelitab linde lennuteest kõrvale. Nii tekib miljonitele lindudele igal aastal suuri riske, mis võivad lõppeda nende surmaga,” tõdes spetsialist. “Kunstliku valguse allikad muudavad ka putukate reproduktiivset käitumist, mille tulemuseks on nende populatsioonide kohalik vähenemine. Paraku mängivad putukad kõigis maapealsetes ökosüsteemides nii olulist rolli, et sellise mõju tagajärjed ulatuvad kokkuvõttes tervete ökosüsteemideni. Mõju avaldab kunstlik valgus ka rannikualade kesksetele elupaikadele.”

TalTechi teadlase Toivo Varjase sõnul võib üheks põhjuseks, miks valgusreostus on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud, pidada just leedekraanide kasutuselevõttu. Enne möödunud kümnendi algust neid teadlase sõnul linnaruumi praktiliselt ei paigaldatud. “Ühelt poolt on ju tegemist energiasäästuga, aga teisest küljest peab välja mõtlema, kuidas saaks liiga suure räigusega ning pimestavaid ekraane ja valgusallikaid hämaramaks muuta,” selgitas ta. “Näiteks tänavavalgustuse puhul tuleb mõelda ka sellele, et valgus oleks suunatud just sinna, kuhu vaja. Nii ei kuma see ülemäära taevasse ega ümbritsevatele aladele – sealhulgas inimeste kruntidele, häirides niimoodi nende und ja rahu. Mõelda võiks ka paremale valgustuse juhtimisele, nii et näiteks koolivaheaegadel või nädalavahetustel koolide ja lasteaedade hoovides valgustust ei põleks. Samuti liikumisanduritele, mis optimeeriksid valgustuse kasutamise vajadust.”

Professor Rosin osutas lisaprobleemidena ka puude vähenemisele, mis omakorda valgusreostusele teed annab. “Seda probleemi on eriti tunda aedlinnades, näiteks Kristiines, kus kunagiste väikeste eramajade asemele suuri kortermaju ja ridaelamuid rajatakse,” märkis ta. “Mida rohkem on meil kõrghaljastust, seda vähem levib soovimatu valgus inimeste kruntidele ja tubadesse, häirides niimoodi normaalset elurütmi ja tekitades stressi.”

Vaja rohkem suuri puid

Professori sõnul on võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks küll, aga esmalt peab probleemi täpsemalt kaardistama. “Selleks hakkame uuringu järgmises, äsja alanud etapis valgust eri kohtades mõõtma, saamaks enam muret tekitavatest paikadest täpsemat ülevaadet,” selgitas Rosin. “Lisaks on keskkonna- ja kommunaalamet alustanud avalikku küsitlust, et linlastelt uurida, missugused konkreetsed piirkonnad ja kuidas inimesi häirivad.”

Linnavalgustuse ja elektrivõrkude kavandamise juhi Eva Tallo sõnul oodatakse inimestelt teateid nii konkreetsete valgushäiringute kohta, aga ka üldisemaid ettepanekuid. “Sooviksime teada saada näiteks sellest, kui valgusallikas – olgu selleks tänavavalgusti, leedekraan, fassaadivalgustus vms – kiirgab kodanikule otse tuppa ja segab ööund,” ütles ta. “Või siis paistab prožektor silma ja pimestab inimesi. Või äratab linnas tähelepanu mõni koht, mis tundub ümbrusega võrreldes ülevalgustatud. Nendest teavitustest teeme siis ülevaate ja analüüsi. Valitud objektide puhul korraldame ka kohtmõõdistused, et saaksime seda infot kasutades välja töötada linnavalgustuse valgusreostuse reeglistiku, mis meie elukeskkonda parandaks.”

Tallo kinnitusel kavatseb linn häiringute vähendamisega ka reaalselt tegeleda, et nii linlaste kui ka muu looduse elukvaliteeti parandada. “Kindlasti võtame mingite häiringutega midagi reaalselt ette – näiteks saame hämardada leedekraane juhul, kui nende heledustase ei vasta nõuetele,” selgitas spetsialist. “Tulevikus, kui saame igat tänavavalgustust eraldi juhtida, on võimalik valgusteid ka ükshaaval hämardada ja sellega teatud olukordi parandada. Kokkuvõttes püüamegi aru saada, mis elanikke tegelikult häirib ja kui suur tundub olevat valgusreostuse probleem linnaelanike joaks.”

Linn ootab inimestelt tagasisidet häiriva valguse kohta

• TalTechi uuringu jätkuks korraldab Tallinn valgusreostuse teemal ka linnaelanike küsitluse – see annab võimaluse täiustada linnavalgustuse juhendeid ja tegeleda valgushäiringu üksikjuhtumitega.
• Küsitluse tulemusena kaardistatakse, millised valgust kiirgavad objektid häirivad Tallinna elanikke kõige rohkem.
• Küsitlusest saab osa võtta SIIN: https://app.maptionnaire.com/q/8ra2k8f2ki98?lang=et
• Vastata saab kuni 13. novembrini.