Duco Hotels juhatuse esimees: käibemaksu tõus ja ebakindlus ettevõtluses annavad löögi ka meie sektorile. Tallink hotelsi juhatuse liige sõnas, et kriisieelsele tasemele ei ole veel jõutud. Ka sel üsna heal suvel oli ööbimiste arv vaid 80% pandeemiaeelsest.
„Kindlasti on turismisektor õnnelik, et Tallinnas ja Eestis on rohkem turiste kui eelnevatel aastatel. Neid on küll vähem kui 2019. aastal, kuid siiski näeme tõusvat trendi,“ rääkis Duco Hotels juhatuse esimees Madis Laid mööduvast suvisest turismihooajast.
Samas pidi ta tõdema, et ootused olid positiivsemad ning ka majutuse keskmised hinnad olid märgatavalt madalamad võrreldes koroonapandeemia eelse ajaga. „See omakorda aga ei anna võimalust viimaste aastate kahjumeid tagasi teenida.“
Käesoleval suvisel turismihooajal on statistikaameti andmetel peatunud rohkem turiste kui möödunud aastal. Välisturiste on kuue protsendi võrra enam.
Tallinna turismile on eriliselt just kasuks tulnud siin korraldatavad suurüritused, nagu kontserdid ja spordivõistlused, mis aitas väga palju majutus- ja toitlusasutusi. „Lisaks kontsertidele ja spordiüritustele on ka suuri konverentse, mis omakorda on hea platvorm tutvustamaks nii Tallinnat kui ka Eestit. Külastajad tulevad tagasi ning siis juba eesmärgiga siin puhata,“ märkis Laid.
Ent nagu ka muud majandusvaldkonnad vajab ka turism uut restarti, mis tooks siia vähemalt sama palju turiste kui oli seda kriiside eelne periood.
Sarnaselt teiste sektoritega mõjutavad meid enim sisendhinnad, tõdes Duco hotelsi juht. Kallis toit ja jook liigub lõpphindadesse. Ta avaldas siiralt lootust, et positiivsemad majandusprognoosid realiseeruvad, kuid viimasel ajal on siiski näha, et ka neid on järjest negatiivsemaks parandatud.
„Sellele lisaks järgmisest aastast tõusev käibemaks ning ebakindel ettevõtluskeskkond annab ka meie sektorile löögi. Siseturism on küll kasvutrendis, kuid näeme, et Eestlaste ostujõud on tugevalt mõjutatud kallitest kodulaenudest ning inflatsiooni üldisest mõjust,“ lisas Laid.
Rohkem suurüritusi
Tallink hotels juhatuse liige Ave Svarts pidas suvist turismihooaega siiski üsna rahuldavaks. „Meie majades jäi juuni tulemus oodatule alla, samas juuli ja august olid peaaegu tavalise turismisuve mõõtu. Suur osa hotellikülalistest on siiski endiselt individuaalturistid, turismigruppe küll juba liigub, kuid pandeemiaeelsest jääb rühmade arv tublisti maha,“ ütles ta.
Erakordselt toredaks pidas Svarts seda, et Tallinnas on olnud palju suurüritusi ning just augustis oli mitmeid menukaid kontserte ning palju erinevaid spordivõistlusi. „Hotellidele on see toonud tublisti külalisi ja ka tööd ning võimaldanud ka tavapärase puhkuste hooaja järel majade täituvuse heal tasemel hoida.“
Suurüritustel on tema hinnangul ka ulatuslik kaasmõju kõigile taustateenustele, mitte ainult majutusele. „Siia kontserdile sõitvad inimesed söövad ja joovad söögikohtades, teinekord pikendavad puhkust ja külastavad ka muid Eesti kohti peale Tallinna. On väga oluline, et ürituste korraldajail jaguks võimalusi ja jaksu jätkata seda rasket tööd sama hästi kui sel aastal,“ rõhutas ta.
Samas möönis ka Svarts, et kriisieelsele tasemele siiski tõepoolest ei ole veel jõutud. Ka sel üsna heal suvel oli ööbimiste arv vaid 80% pandeemiaeelsest.
Parimaks eelduseks turismi jätkumiseks pidas ta sõjategevuse lõppemist Ukrainas, mis toob kõigile tagasi julguse ja tahtmise reisida. Sama oluline on, et praeguses majanduskeskkonnas suudetaks hoida alles oma senised eelised või tugevused turismisihtkohana. „Eesti turismisektoril on ees kaunis tõsine väljakutse olla kiirelt kasvanud hindade kiuste atraktiivne ning isikupärane sihtkoht,“ tõdes Svarts.
Kõrghooaeg majutusettevõtetes
Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juulis majutusettevõtetes üle 481 000 turisti, mis on 1% võrra rohkem kui aasta varem samas kuus ning 43% rohkem kui käesoleva aasta juunis. Mulluse juuliga võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 242 000 välisturisti. „Kriisieelset 2019. aasta juulikuu taset välisturistide arv veel ei saavutanud, jäädes sellest rohkem kui neljandiku võrra väiksemaks, kuid 2022. aasta juuliga võrreldes oli välisturiste 6% rohkem,“ lisas Laurmaa. Siseturistide arv jäi mullusele alla 4%. Samas oli siseturiste 24% rohkem kui 2019. aasta juulis.
Võrreldes eelmise juuliga peatus majutusettevõtetes rohkem nii Euroopast kui kaugemalt pärit turiste. Soome turiste oli 6%, Läti turiste 2% ja Leedu turiste 13% rohkem. Rohkem turiste kui aasta varem saabus ka Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast ja Poolast.
67% välisturistidest peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa (13%), Tartumaa (6%), ja Saaremaa (5%). Välisreisijad veetsid Eestis kokku ligi 471 000 ööd.
Juulis peatus majutusettevõtetes üle 239 000 siseturisti. Neist 77% oli puhkuse- ja 13% tööreisil. Kõige rohkem ehk üle neljandiku siseturistidest peatus Harjumaal, 16% Pärnumaal, 10% Ida-Virumaal ja 9% Saaremaal. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku üle 454 000 öö.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 47 eurot inimese kohta, mis oli 2022. aasta juulikuu hinnast 4 euro võrra kallim ning 2019. aasta juulist 11 euro võrra kallim. Ööpäev majutusettevõttes kallines aastaga keskmiselt 9%. Pärnumaa majutusettevõttes maksis üks ööpäev inimese kohta keskmiselt 56 eurot, Harjumaal ja Saaremaal 52 eurot.
