“Vähidiagnoosi saamisel pole vaja esitada miks-küsimusi ega mõelda end hulluks, vaid läbida ravi – Eesti onkoloogia on tipptasemel,” rõhutab rinnavähist tervenenud Katrin Charles.

Eestis saab igal aastal rinnavähi diagnoosi umbes 750-800 naist ja 4-10 meest. Avastatud haigusjuhtude arv on kõrgeim Harjumaal, kus diagnoosi saab u 400 naist aastas. Esmajuhtudest 80% diagnoositakse 50-aastastel ja vanematel, kuid harvad ei ole ka nooremate naiste pahaloomulised kasvajad.

Katrin Charles (47) sai teise staadiumi rinnavähi diagnoosi 2011. aasta lõpul, mil naine oli kõigest 36-aastane. Emal ega vanaemal sama haigust ei olnud esinenud ning mingeid vaevusi Katrin ei tundnud. Tõsi küll, vasaku rinna ülemises osas tundis juba mõnda aega ta tükki, mis algul oli väiksem ja siis aeglaselt suuremaks muutus. “Kuna see koht ei valutanud, ma hirmu ei tundnud ning kohe arsti juurde ei jooksnud,” meenutas naine. “Siiski läksin enne aastalõppu arstile, mulle tehti mammograaf, mis ei näidanud täpselt, ja seejärel biopsia. Paari nädala pärast sain telefoni teel vastuse: teil on vähk.”

Edasine kulges kiirelt. “2012. aasta jaanuarile järgneva kümne kuu jooksul sain kuus korda keemiaravi ning aprillis oli lõikus, mille käigus eemaldati kasvaja ja vasaku kaenla alt lümfisõlmed,” rääkis Katrin. “Seejärel sain veel kuus korda keemiat ning 33 kiiritust. Keemiaravi käis üle kolme nädala, enne operatsiooni talusin seda hästi, kuigi pärast kaht-kolme korda tulid ära juuksed, kulmud ja ripsmed, sõrme- ja varbaküüned.” Katrini tütar oli toona vaid kuueaastane. “Pidin lapse jaoks olemas olema – see oli põhiline, mis jõudu andis,” tunnistas naine.

Õnneks oli Katrinil tugev tugisüsteem: abikaasa, ema ning kaks sõbrannat,  kellega sai arvestada. “Ma ei võtnud haiguslehte, vaid käisin kogu aeg tööl edasi – seegi aitas mõtteid muule viia,” rääkis naine. “Elu keerles kolmenädalaste tsüklite kaupa, mil põhieesmärk oli keha kuni uue keemiani tugevdada. Võtsin päev korraga.” Katrin luges palju rinnavähi teemalisi materjale ja uuris netist. “Kuna mu ema on arst, sain ka temalt meditsiinialast infot, aga harisin end ka ise, et saada aru, mis mu kehas toimub,” kirjeldas ta end toetavaid variante. “Palju abi ja kogemusi sain toonasest vähifoorumist www.kaev.ee. Kui vereanalüüside vastused tulid, käisin iga näidu ükshaaval läbi, uurisin, milline väärtus on normaalne ning küsisin arstilt, mida ma saan teha, et näitajaid normi saada. Toetasin end ka toidu kaudu, kuulasin oma keha.”

Laps sundis võitlema

Katrin usub, et ülimalt oluline on vähiga võideldes enda mentaalne tugevus. “Keegi ei saa selliseks haiguseks valmis olla, aga emotsioonid tõmbavadki alla, teadmised seevastu on abiks,” märgib naine. “Valelootusi ma endale ei tekitanud, aga omaenda mõttetööga saab nii palju ära teha! Kui depressiivust ligi lasta, on ka immuunsüsteem kohe nõrgem – kõik on ju omavahel ühenduses.”

Saatusel oli aga veel lööke varuks – oktoobris suri abikaasa ning naine pidi kogu majapidamist üksi üleval hoidma. “Kodulaen ja autoliising olid vaja maksta,” tõdes Katrin. Peagi koondati ta toonaselt personalispetsialisti ametikohalt. “Pool aastat otsisin tööd, elasime tütrega töötu abirahadest, ja mis seal salata, eks masendushoogusidki esines,” lausus naine ja lisas, et leidis jõudu vajadusest lapse jaoks olemas olla.

Pärast vähiravi käis Katrin esimesel kahel-kolmel aastal koguni kord kuus arstlikus kontrollis. Viis aastat sai ta hormoonravi ning muutis täielikult oma toitumist. Ühel hetkel oli keha nii tugev, et menstruatsioonid naasid ning Katrin jäi beebiootele. Aasta varem oli naine abiellunud teist korda. Mammoloog lubas rasedust säilitada ning Katrini teine tütar sündis 2019. aastal, mil värske ema oli saanud 43-aastaseks. “Imesid juhtub!” tõdes Katrin.

Tänaseks on Katrini vähiravist möödas kümme aastat ning kontrollis ta enam käima ei pea. Küll aga tuleb elustiili jätkuvalt tasakaalus hoida: kaalus juurde ei tohi võtta, magusat tohib süüa minimaalselt ning toidulaud peab olema väga tasakaalustatud. “Käin jõusaalis ja koertega metsas jalutamas, äsja tegin läbi maratoni virtuaalse kombo,” mainis Katrin.

Suguõdedele paneb Katrin südamele, et isegi kui naine ei kuulu sõeluuringute vanusegruppi, kuid teab, et tal on suguvõsas vähigeneetikat, tasub rinnakontrollis ära käia. “Pigem teada rohkem, kui elada hirmus,” on ta veendunud. “Võin kinnitada, et meie onkoloogia on maailma tipptasemel ning tervisekassa kompenseerib ka taastava kirurgia.” “Miks-küsimust ma ei küsiks,” rõhutas naine. “Pole vaja mõelda end hulluks, vaid läbida vähiravi.”

Ennetus alaku juba koolist

Oktoober on rinnavähi teadlikkuse tõstmise kuu. Kui viiel varasemal aastal on sel puhul Kadrioru pargis ja teistelgi Tallinna radadel korraldatud Roosa Lindi jooksu, propageerimaks tervislikke eluviise ja igapäevast kehalist aktiivsust, siis sel sügisel jooksu ei toimu. Küll aga keskendutakse jätkuvalt teavitustööle. “Sel aastal plaanime oktoobri jooksul minna paari-kolme Tallinna kooli, et rääkida 10. või 11. klassi tüdrukutele näiteks inimeseõpetuse tunnis rinna tervisest,” märkis MTÜ Elu Nimel asutajaliige ja juhatuse liige, Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse taastusravi keskuse juhataja Katrin Olo-Laansoo. “Koostöös linnaga leiame koolid, kus teabepäevi korraldada, eesmärgiga julgustada neiusid rinnatervise probleemide korral mitte häbi tundma ning julgesti pöörduma haiglate juures asuvate rinna- või noortekabinettide poole, kus spetsialistide abil leitakse kõigile küsimustele ja probleemidele vastused.” Tegu on  pilootprojektiga, mida vajadusel jätkatakse, kui noored MTÜ Elu Nimel algatuse huviga vastu võtavad.

“Roosa Lindi jooksu mullusest piletimüügist annetas MTÜ Elu Nimel raha kuni kümne naise rinnale 3D tätoveeringu teostamiseks, et tõsta vähiravi käigus rinnalõikuse üle elanud naiste enesehinnangut ja kehataju,” ütles Olo-Laansoo. “Sel aastal kutsume üles annetama vähiravifondile Kingitud Elu.”

Rinnavähk kulgeb kaebusteta

Rinnavähk on naiste kõige sagedasem vähivorm ja seda ka Eestis. “Tähtsaim roll rinnavähi varajases avastamises on sõeluuringul,” toonitas onkoloog ja MTÜ Elu Nimel” juhatuse liige Maigo Riener. “Rinnavähi sõeluuring on valdavalt kaebusteta uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis. Mammograafiaga on võimalik rinnavähki avastada, kui teiste uurimismeetoditega seda näha veel ei oleks võimalik.”

Sõeluuringu statistika näitab, et rinnavähk avastatakse tuhande uuringul käinud naise kohta neljal kuni kuuel ning uuringute tulemusel saab väita, et nii on võimalik vähendada naiste suremust rinnavähki 30-35%. “Need numbrid tähendavad, et igal aastal igast sajast naisest, kes muidu potentsiaalselt sureksid rinnavähki, jäävad tänu riiklikule sõeluuringuprogrammis osalemisele kuni 35 elama!” tõi dr Riener välja. “Selleks aga peaks naiste oodatav osalusmäär olema vähemalt 70%.”

Eestis on see viimastel aastatel olnud küll kasvutrendis, jäädes tervisekassa andmetel mullu siiski vaid 62,6% juurde. Ometi oli see näitaja, mis hõlmas ligi 55 000 naist, kõigi aegade rekord rinnavähi sõeluuringutel. Näiteks 2021. aastal osales uuringul kõigest 58,7% kutsututest.
“Enamik naisi saab sõeluuringul teada, et kõik on korras, kuid igal juhul on uuringul osaledes võimalik võita, sest varakult avastatud rinnavähk on väga hästi ravitav,” märkis tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna.

Sõeluuringule ei jõua need naised, kellel puuduvad kaebused ja sümptomid, selgus 2020. aastal avaldatud rinnavähi alase teadlikkuse uuringuraportist. “Paraku arvatakse, et kui sümptomid puuduvad, ei ole põhjust kontrolli minna, kuid tegelikult see nii ei ole,” rõhutas Suurna. “Varases staadiumis vähk endast märku ei anna ja seega on sõeluuringul osalemine väga oluline ka kaebuste puudumisel.”

Tarvis õigel ajal avastada

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel avastati rinnavähi sõeluuringul 2020. aastal 245 vähijuhtu. Kokku sai 2020. aastal diagnoosi 784 naist, mis tähendab, et sõeluuringust sai diagnoosi 31,25% ja 68,75% uuringult, ise või juhuslikult. “Eri uuringute alusel on tõestatud, et regulaarne mammograafiline jälgimine võib vähendada naiste rinnavähi suremuse riski,” kinnitas MTÜ Elu Nimel juhatuse liige Reio Vilipuu. “Lisaks võimaldab haiguse varasem avastamine parandavat ravi vähemate ravimeetoditega ning vähendab oluliselt ka ravikulutusi.”

“Neist, kellel rinnavähk avastatakse sõeluuringul, on viis aastat pärast diagnoosi elus 92%,” tõi tervisekassa andmeanalüütik Ksenia Niglas välja mõtlemapaneva statistika. “Väljaspool sõeluuringut avastatud vähkide puhul on see protsent vaid 77. Kümne aasta vaates on numbrid vastavalt 84% ja 66%.”

Kanada statistika aastatest 2011-2015 näitas dr Rieneri sõnul, et suurem osa naiste rinnavähist avastati varakult ehk rohkem kui 80% naiste rinnavähi juhtudest diagnoositi I ja II staadiumis ning vähem kui 5% IV staadiumis. “Rinnavähi diagnooside kõrge esinemissagedus I ja II staadiumis peegeldab tõenäoliselt kõigis provintsides ja territooriumidel saadaval olevate rinnavähi sõeluuringuprogrammide mõju,” nentis onkoloog.

Mullu tasus tervisekassa kokku 6791 inimese ravi eest summas 11 980 145 eurot. Kokku esitati tervisekassale 31 846 raviarvet. Käesoleva aasta 21. septembri seisuga on rinnavähi ravi saanud 6210 inimest summas 10 992 758 eurot.

Kontrolli end ka ise

“Naised peaksid aasta ringi, mitte ainult rinnavähi teadlikkuse kuul, mõtlema rindade tervisest,” pani dr Riener südamele. “Enda tehtud rindade regulaarne kontroll suurendab teadlikkust oma rindadest ja aitab leida muutusi rindade välimuses ja tunnetuses.” Onkoloog soovitas kontrollida oma rindu ise vähemalt kord kuus ja pöörduda muutusi märgates perearsti poole või rinna tervise kabinetti.

“Rindade tervise küsimustega võiks alustada 20ndates eluaastates, katsudes oma rindasid menstruatsioonitsükli 7.-10. päeval, mil rinnakude on kõige pehmem ja ühtlasem,” lausus dr Riener. “Detailid, millele tuleks tähelepanu pöörata, on valutud kõvad tükid, lohkudega piirkond, rinnanibu vajumine rinna sisse, nahavärvi muutus, eritis nibust (rinnahoidja on määrdunud) ning mis tahes mass, mille suurus ei vähene hiljem menstruaaltsükli jooksul,” loetles onkoloog. Samuti võiks tema soovitusel rääkida sugulastega  ja uurida oma perekonna tervise ajalugu, et teada saada, kas ollakse varase uuringu või geneetilise testimise kandidaat.

“Teatud rinnavähi riskifaktorid on aga seotud isikliku käitumisega nagu toitumine ja füüsiline aktiivsus,” toonitas arst. “Muud elustiiliga seotud riskitegurid hõlmavad otsuseid laste saamise ja hormoonide sisaldavate ravimite võtmise kohta. Tervislikud harjumused vähendavad riskifaktoreid ja selleks on mõistlik treenida regulaarselt, säilitada tervislik kehakaal ja kehamassiindeks, vältida alkoholi ja suitsetamist, magada piisavalt ja vältida stressi.”

Alkoholi joomine suurendab selgelt vähiriski ja risk suureneb koos tarbitud alkoholi kogusega. “Rinnavähi riski suurendab ülekaalulisus või rasvumine pärast menopausi,” märkis dr Riener.

Trenn igati kasulik

Viimastel aastatel on leitud tõendeid selle kohta, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab rinnavähi riski, eriti naistel, kes on juba üle menopausi. “Põhiküsimus on, kui palju on piisav,” jätkas dr Riener. “Täiskasvanutel on tervislik teha igal nädalal 150-300 minutit mõõduka intensiivsusega trenni. Ideaalne on 300 minuti ülempiirini jõudmine või ületamine.”

Hormonaalse tasakaaluga on tihedalt seotud ka rasedus ja sünnitamine. 20-aastasel sünnitajal on 20% madalam rinnavähi risk ja 25-aastasel sünnitajal 10% madalam. Üle 35 aasta vanuselt sünnitajal on rinnavähi risk sama kõrge kui naisel, kes pole sünnitanud. Mittesünnitanud naistel on rinnavähi risk 1,2-1,7 korda suurem kui sünnitanud naistel. Lapse sünnitamise järel rinnaga toitmine vähendab rinnavähi tekke riski.

Iga 12 kuu pikkune imiku rinnaga toitmise periood vähendab rinnavähi riski 4,3%.

Tule oma tervist kontrollima!

• Rinnavähi tasuta sõeluuringule kutsutakse ravikindlustatud ja ravikindlustamata naisi vanuses 50-68 iga kahe aasta tagant. Tänavu on kutsutud rinnavähi sõeluuringule kõik naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973. Kutse on leitav digiloos saatekirjade all.
• Rinnauuringule saavad naised minna ka siis, kui nad ei kuulu sõeluuringu sihtrühma. Selleks tuleb pöörduda oma pere- või naistearsti poole või broneerida aeg rinnakabinetti, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata.
• Mammograaf Rinnakliinik, Estonia pst 1/3 (II korrus), tel 627 4222.
• Mammograaf Rinnakliinik, Kotka 12 (A korpus), tel 627 4470 ja 515 5405.
• Rinnakabinetid asuvad:
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19, tel 617 2405 ja 5300 6334
• Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu mnt 104 (Magdaleena üksus), tel 606 7684 (rinnakabinet) või 666 1900 (klienditeenindus)
• Lisaks on võimalik käia uuringul mammograafiabussides. Uuringule saavad minna need, kes kuuluvad sõeluuringu sihtrühma või kel on arsti saatekiri. Oluline on eelnevalt mammograafiabussi aeg broneerida.
• AS Mammograaf: registreerimine tel 627 4470 tööpäevadel kl 8.30-17.
• Vaata https://www.tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid#tab-mammograafiabussid
• Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut tegevate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab www.soeluuring.ee
• Loe lisa: https://rinnavahk.ee ja https://kasvaja.net/rinnavahk/
• Annetused on oodatud https://kingitudelu.ee/annetajale

Mis võib põhjustada vähiriski?

• Vanus. Rinnavähi risk suureneb naistel vanusest 55.
• Sugu. Naistel on meestest palju suurem tõenäosus rinnavähki haigestuda.
• Perekonna ajalugu ja geneetika. Kelle vanematel, õdedel-vendadel, lastel või muudel lähisugulastel on diagnoositud rinnavähk, on suurem tõenäosus mingil eluperioodil haigestuda. 5-10% rinnavähkidest on tingitud üksikutest ebanormaalsetest geenidest, mis antakse vanematelt lastele edasi ja mida saab avastada geneetilise testimise teel.
• Suitsetamine. Tubakatarbimist on seostatud paljude erinevate vähitüüpidega, sealhulgas rinnavähiga.
• Alkoholi tarvitamine. Uuringud näitavad, et alkoholi joomine võib suurendada teatud tüüpi rinnavähi riski.
• Rasvumine. Rasvumine võib suurendada rinnavähi ja rinnavähi kordumise riski.
• Kiirgus. Kui varem on saadud kiiritusravi – eriti pea, kaela või rindkere piirkonda –, on suurem tõenäosus haigestuda rinnavähki.
• Hormoonasendusravi. Hormoonasendusravi kasutavatel inimestel on suurem risk saada rinnavähi diagnoos.
  (Allikas: dr Maigo Riener)