1.oktoobril tähistati rahvusvahelist muusikapäeva ning sel puhul käis saade Minu Tallinn uurimas, mida kujutab endast üha enam populaarsust koguv muusikateraapia.

Muusika ja helide mitmekesisest mõjust inimesele olid teadlikud juba meie kauged esivanemad. Esimesed kirjalikud teated muusika raviva toime kasutamisest pärinevad aastast 1500 eKr, Eestis hakkas muusikateraapia levima aga 1980-ndatel.

„Minu jaoks on see selline imeline ja võimas maailm, mille kaudu saan kontakti iseendaga ja oma tunnetega. See on selline enesearengu teekond,“ rääkis Eesti Muusikateraapia Ühingu juhatuse esimees ja muusikaterapeut Maili Mein.

Muusikateraapia on muusika ja selle elementide – heli, rütmi, meloodia ja harmoonia kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis.

„Muusikateraapia on üle maailma väga laialdaselt levinud ning teaduspõhine teraapiavorm. Tänasel päeval töötavad muusikaterapeudid psühhiaatriahaiglas, ka lastepsühhiaatrias, rehabilitatsioonimeeskondades ning ka erasektoris. Tööd tehakse alates vastsündinutest kuni dementsete eakateni välja. Võimalused muusikateraapia kaudu inimesi aidata on väga laialdased,” sõnas Mein.

Eesti Muusikateraapia Ühing on tegutsenud juba pea 35 aastat ning sinna kuulub hetkel 65 kvalifikatsiooniga muusikaterapeuti. Kertu, kellel on muusikaterapeudina üheksa aastane kogemus, töötab täna peamiselt laste ja noortega. Naise sõnul näeb ta muusika ravivat toimet ja mõju igapäevaselt oma teraapiaseanssidel.

„Muusikateraapia on väga teaduspõhine. Meil on väga palju uuringuid selle kohta, et see mõjub ja kui palju häid toimeid inimestele avaldab. Näiteks erivajadustega lapsed, kellega mina töötan, siis selleks, et see muutus saaks liikuda ka teraapiaruumist välja, võib see vahel olla väga pikaajaline töö,” kirjeldas muusikaterapeut Kertu Rummel.

Nii nagu ka paljud teised loovteraapiad, on muusikateraapia suuresti mitteverbaalne teraapia. Antud asjaolu teeb võimalikuks teraapia ka sellistele inimestele, kes ei ole võimelised või ei soovi end verbaalselt väljendada. Samuti on ka näiteks emotsioone lihtsam ja ka turvalisem väljendada muusika kui sõnade abil.

Mis eristab aga tavapärast pillimängimist või lihtsalt muusika kuulamist muusikateraapiast?

„Muusika kuulamine või pillimäng võib olla tõesti väga teraapiline, aga kui me räägime teraapiast, siis seal on alati kolm osapoolt – klient, muusika ja terapeut. Kui sellest suhtest puudub terapeut, siis muusikateraapiast me rääkida ei saa,“ märkis Rummel.