Kriisiõppus CREVEX23 koosneb 26 osaõppusest, mis toimuvad eri piirkondades ja asutustes 22. märtsist 10. oktoobrini. Kui põhiõppus toimus eelmisel nädalal Muugal, siis täna mängiti ulatuslik evakuatsioon läbi Mahtra põhikoolis.

3. oktoobri koolihommik algas Mahtra põhikoolis tavapärasest ärevamalt, sest juba varahommikul seisid koolimaja ees korrakaitseüksuste patrullautod ning ringi liikusid neoonsetes vestides ametnikud. Kui eelmisel nädalal toimus CREVEXi põhiõppus Muugal, siis nüüd oli stsenaariumi järgi kütuserongide plahvatusest tekkinud ohtlik mürgipilv jõudnud Mahtra põhikooli kohale. Kooliõpilased tuli kohe evakueerida ja transportida turvalisse paika. Õpilasi oli küll eelnevalt klassijuhatajatunnis informeeritud, kuidas evakuatsiooni korral käituda, kuid õppuse täpset aega ei teadnud keegi.

Mõni minut enne kella kolmveerand üheksat seisid kooli peaukse juures arglikult kaks pisemat, küllaltki hirmunud nägudega koolilast, kelle jaoks politseiautode kohalolu segadust tekitas. Sel korral aga väiksemad lapsed õppusel ei osalenud ning klassidest evakueeriti vaid 7-9. klasside õpilased.

Kell 8.45 hakkas tööle tuletõrjealarm, mis andis märku, et üheskoos õpilaste ja õpetajatega tuli koguneda koolihoovi. Laste üldine meeleolu oli valdavalt lõbus ja ülemäärast ärevust nägudest ei paistnud. Ilmselt olid lapsed hästi informeeritud, kuidas antud olukorras toimida.

Lisaks CREVEXi õppusele toimus Mahtra põhikoolis paralleelselt ka iga-aastane tuletõrjeõppus.

„Eelmisel nädalal toimus meil n-ö teoreetiline lauaõppus, kus mängisime läbi, kuhu tulevad bussid, kuhu liiguvad lapsed ning kuidas selles situatsioonis käituda. Nüüd on kätte jõudnud n-ö live-exercise,“ rääkis Tallinna munitsipaalpolitsei ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt.

Õpilased võtsid õppust rahulikult

Kui laste meeleolu oli pigem lõbus ja rahulik, siis õpetajate nägudest paistis oluliselt rohkem ärevust, sest vastutada tuli kõigi õpilaste eest.

„Lapsed teadsid, mida nad häire korral tegema peavad. Rääkisime klassijuhatajatundides läbi, kuidas peab käituma, kuid nad ei teadnud, et õppus on just täna,“ sõnas Mahtra põhikooli õpetaja Vladislav Jekimtsev.

Nagu ka Muugal toimunud peaõppusel, olid ka sel korral kohal õppuse hindajad, kelle kirjapandud tähelepanekute põhjal hiljem ka õppusest üldiseid järeldusi tehakse.

Pärast lapsi väljus koolimajast ka Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko. „Spordikompleksi mina kontrollima ei jõudnudki, suits oli siin juba ees,“ kirjeldas ta hindajatele.

Edasi liikusid lapsed mõnisada meetrit koolimajast eemale, kus neid ootasid kolm bussi. Bussidega evakueeruti üheskoos Kalevi keskstaadionile, kus lisaks evakuatsioonile olid lastele organiseeritud kriisiõpet puudutavad tegevused.

Kui enamik lapsi olid bussis rahulikud ja sukeldunud nutimaailma, leidus siiski ka üksikuid murelikke, kes oma õpetajalt uurisid, mis nüüd täpsemalt juhtub ja kuhu nad viiakse. Keskstaadionile saabudes registreeriti lapsed klasside kaupa ja paigutatati infot ootama staadioni tribüünidele.  

„Väga hea töö,“ hüüab õppepäeva tegevuste juhendaja Tiina Laube ühele klassiõpetajale, kes on juhtinud kõik oma klassi lapsed kenasti tribüünidele istuma.  

Tule kustutamine ja haavasidumine

Kui kõik klassid kogunenud, tutvustati lastele, millised töötoad neid ees ootavad. Näiteks said õpilased oma käega järgi proovida, kui raske on kanda päästjate töös kasutatavat hingamisaparaati, mis võetakse tavaliselt kaasa suitsuga kaetud keskkonda. Proovida sai ka joatorust vettlaskmist, et kogeda, mis tunne oleks kustutada tuld ning näha, millistel põhimõtetel töötab termokaamera. Eesti Punane Rist tutvustas lastele aga haavasidumise tehnikaid, kuna hädaolukorras tuleb valmis olla ka vigastuste tekkeks.

Kuna tegemist oli ikkagi stsenaariumijärgse „kriisisituatsiooniga“, said lapsed oma teadmised proovile panna ka kriisivarude töötoas. Välja tuli valida esemed, mida on vaja siis, kui nädal aega pole kodus vett, elektrit, kütet ja kanalisatsiooni. Kui varude nimekiri koostatud, tuli järgmises töötoas paljude asjade seast välja valida 20, mis tuleks kohe kriisiolukorras kaasa haarata. Tualettpaber, smuuti, küünelakk, kartulivahvlid – kaasa sai haarata vaid igaühe jaoks esmatähtsa. Töötuba õpetas lapsi olema tähelepanelik, sest kui näiteks haarata kaasa gaas, aga priimus maha jätta, siis süüa teha ei saa.

„Telefon, vesi, söök, patereid, kiirnuudlid … ja salvrätid ja raha,“ loetlesid õpilased Robert ja Alisa enda nimekirja.

„Eesmärk on viia neid täiesti rohujuure tasandile. Kui parasjagu maale vanaema-vanaisa juurde minna pole võimalik, tuleb katsuda linnaoludes hakkama saada,“ selgitas MUPO peaspetsialist Jaanika Klopets.

Klopetsi sõnul on nad sarnast mängu korraldanud ka varasematel kriisikoolitustel, kus alati aga kõige ratsionaalsemaid valikuid tehtud pole.

„On ette tulnud, et noored poisid tõsimeeli väidavad, et oluline on kaasa haarata ka huulepulgad-küünelakid, sest neid on tüdrukutel ju ilmtingimata vaja,“ muigas Klopets.

Mahtra põhikooli klassijuhataja Kati Kuuse sõnul meeldis lastele väga vahelduseks klassiruumist väljas olla ja proovida praktilisi asju.

„Kui klassiruumis öeldu läheb sageli ühest kõrvast sisse, teisest välja, siis siin on võimalik ka praktiliselt näha, mida on vaja koju varuda ning kuidas end kriisiolukorras kaitsta,“ märkis õpetaja Kati Kuusk. „Ükskõik, kas on teada, et tuleb õppus või mitte, see hirm on alati, et kuidas kõik lõpuks välja kukub.“

Töötoad Kalevi keskstaadionil kestsid mõned tunnid, misjärel naasid õpilased oma tavapärase koolipäeva juurde, nüüd aga juba kriisikogemuse võrra rikkamana.

CREVEX23 koosneb 26 erinevast osaõppusest, mis toimuvad või on juba toimunud erinevates piirkondades ja asutustes pikema aja jooksul 22. märtsist 10. oktoobrini 2023. CREVEX-i laiem eesmärk on tõsta nii riigi kui elanikkonna teadlikkust kriisvalmidusest, testida uusi ja juba kasutusel olevaid ohuteavituskanaleid ning harjutada hädaolukorra lahendamist.