"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kõik oodatud: Kopli ametikool õpetab noorele väärt ameteid ja ka naistele torutöid (0)
04. oktoober 2023
Indrek-Eldar Korjus ja Rostislav Gavrilenko saavad Grohe õppeklassis harjutada moodsate segistite paigaldamist. Foto: Mats Õun

“Kindlasti on kool mulle palju andnud – kui veel mehaanikakoolis õppisin, olin seadusega pahuksis, mind taheti lausa vangi panna,” rääkis Tallinna Kopli ametikoolis õppiv Kevin Kristjan. “Kui siia tulin, aitas klassijuhataja Roman mind maha rahustada ja probleeme lahendada.” Kopli ametikoolis saavad teiste hulgas hariduse nii põhikooli pooleli jätnud kui ka erivajadustega õpilased.

“Meie koolis pakutakse huvitavaid õppekavasid, mida kuskil mujal ei ole,” ütles teisel kursusel tehnosüsteemide ehitust õppiv Andre Peegel. “Siin on professionaalsed õpetajad, kes aitavad ja toetavad, head õppeklassid ning palju praktikat, mille käigus uusi teadmisi koguda.”

Kuna Andrest saab kooli lõpetamise järel santehnik, on noormees eriti vaimustatud vastavatud õppeklassi seadmetest, mille peal praktiseerida saab.

Õppeklass.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Sanitaartehnika ettevõte ja kaubamärk Grohe avas Kopli ametikoolis Give (Installer Vocational Training & Education) programmi raames spetsiaalselt sisustatud õppeklassi. Seal on näiteks eritellimusel valmistatud treeningstend, kust leiab tavalisi ja elektroonilisi segisteid, eri dušipäid ning nupu, millele vajutades tuleb segistist keeva vett. “Huvitav on ka kodutarbimiseks mõeldud segisti, mis annab filtreeritud ja jahutatud mullivett, aidates niiviisi vähendada pudelivee ostmist,” lausus Grohe Eesti esindaja Paavo Sedrik. “Lisaks on stendil tualetipott, mis avaneb automaatselt, kui sellele läheneda. Õppijad saavad seal testida eri funktsioone ja pesuprogamme. Ette on valmistatud ka teooria- ja eksmimaterjalid.”

Kopli ametikooli kutseõpetaja Kullar Kobin tõdes, et õpetajad peavad kõigepealt ka ise õppima, kuidas need segistid ja lahendused töötavad. “Sellist asja pole Eestis enne olnud,” ütles mees, kes ise 25 aastat torutöid teinud. “Seni oleme õpetamise käigus kokku puutunud vaid üksikute segistitega, mis pigem n-ö põlve otsas tehtud. Kui varem võis segisteid ainult poodides vaadata ning töötavaid näidissüsteeme õpilastele tutvustada ei olnud, saab uues õppeklassis neile nüüd päris palju lahendusi näidata.”

Kool, mis annab teadmisi ja toetab

18-aastane Kevin Kristjan Kleidov õpib Kopli ametikooli teisel kursusel hoonete tehnosüsteemide ehitust ehk veevärgilukksepa ametit. “Enne seda käisin Lasnamäe mehaanikakoolis, kus mulle väga ei meeldinud, ja siis kutsuski sõber, kes toona siinsamas õppis, et tule meile ja proovi ära. Kui meeldib, siis jääd, kui ei meeldi, lähed kuskile edasi,” meenutas noormees. Kopli ametikoolis hakkas talle meeldima ja nii ta paigale jäigi. “Kindlasti on kool mulle palju andnud – kui veel mehaanikakoolis õppisin, olin seadusega pahuksis, aga kui siia tulin, aitas klassijuhataja Roman mind maha rahustada ja probleeme lahendada,” rääkis Kevin Kristjan. “Varem vahetasin kogu aeg koole ja raske oli kuhugi pidama jääda. Kooliteed alustasin Õismäelt Järveotsa gümnaasiumist, siis läksin Kopli kooli, seejärel Mäepealse erakooli, pärast seda veel Keila kooli ning Pääsküla gümnaasiumi. Sattusin valesse seltskonda ja distsipliini oli raske hoida. Kõige emotsionaalsem aeg saabus siis, kui mind Lasnamäe mehaanikakoolis õppimise ajal taheti vangi panna. Siis sain aru, et aitab küll, see jama peab ära lõppema.”

Kopli ametikoolis hakkas kõik paremuse poolt minema. “Aitas kogu koolipere: abivalmid õpetajad ja teised töötajad,” tunnustas Kevin Kristjan, kes nüüdseks on teinud täieliku kannapöörde. “Ka varasemaid negatiivseid kogemusi oli eluks vaja, aga see on möödunud etapp ja nüüd peab olema rahulik. Mulle meeldivad Kopli ametikooli toetav koolipere ja klassikaaslased ning rahulik õppeprotsess. Kui mõni õpilane hakkama ei saa, selgitatakse ja aidatakse, nii palju kui parajasti vaja.”

Kopli ametikool andis eriala, mis mulle tõesti meeldib. Plaatimist võin ka teha ja mõnikord meeldib just see, aga torutöö on minu lemmik!

Artjom Krutilov lõpetas Kopli ametikooli möödunud suvel, omandades veevärgi lukksepa kutse. Varem oli noormees lõpetanud Mustjõe gümnaasiumi ning kolme aasta eest sai ta Tallinna ehituskoolist plaatija kutse. “Tööd otsima asudes aga selgus, et on vaja osata ka torutöid teha, seega tulin siia, et edasi õppida,” rääkis Artjom. “Kopli ametikool andis palju kogemusi ja eriala, mis mulle tõesti meeldib. Plaatimist võin ka teha ja mõnikord meeldib just see, aga torutöö on minu lemmik!”

Põhikooli lõpetanud kõrvuti doktoritega

Praegu teeb noor mees eri majades hooldustöid. Septembris osales Artjom aga Poolas Gdanskis veevärgitehnikute võistlusel EuroSkills. “Kuigi minu 13. koht ei olnud kuigi kõrge, treenisime koolis võistluseks kõvasti ja see oli huvitav kogemus,” mainis Artjom, kes õpinguid Kopli ametikoolis meenutab vaid hea sõnaga. “Soovitan alati oma sõpradele Kopli ametikooli õppima tulla – siin on väga head õpetajad, saab palju kogemusi ning kaasõpilased on sõbralikud. Mu õpetaja oli nagu isa, küsis kogu aeg, kuidas läheb, ning pakkus lahendusi, kuidas asju paremini teha.”

Kopli ametikool on nii koolilõpetajate kui ka ülikooliharidusega inimeste seas üha populaarsemaks muutunud. Käsitöö, elektriku ja kinnisvarahalduri erialadele kandideerijatest jäävad paljud lausa ukse taha. Lisaks pakutakse siin lühemaid kursusi. “Uus õppeklass on selles mõttes hea, et siin saavad käia kõik: müügimehed, eri torutööde tegijad, on ka kursused naistele,” märkis Kobin. Ta rääkis tunnustavalt uuest töökohapõhisest õppest, kuhu saavad tulla ka vanemad inimesed, kes on teinud oma tööd võib-olla aastakümneid, aga puudub diplom. “Lühematest kursustest on meil väga popp naiste torutööde koolitus. Sellega juhtus nii, et alguses polnud osalejate arv piiratud, siis pandi piir 50 peale ning seejärel leidsime, et vastu peaks võtma vaid 12-15 inimest – siis saab individuaalselt suhelda. Tegelikult oli tahtjaid sadu!”
Liiga paljude osalejatega on Kobini sõnul raske praktilisi asju teha – võib küll rääkida ja näidata, aga midagi ise puutuda on keeruline. Paarikümne aasta jooksul on Kopli ametikooli lõpetanud ligikaudu tuhat noort.”Igal aastal lõpetab umbes 50 õpilast,” ütles kooli direktor Kaspar Kaugija. “Praegu on päevasel õppel 300 noort, neile lisanduvad jaanuaris alustajad, pluss töökohapõhised õppijad, seega kokku õpib koolis 350-370 inimest.”

Kaugija sõnul eristab Kopli ametikooli teistest samalaadsetest asjaolu, et tegu on ühega vähestest ametikoolidest, mis kuulub omavalitsusele. Seega õpetab kool välja linnale vajalikke töötajaid. “Üritame pakkuda linnale vajalikele ametikohtadele meie kooli lõpetajaid nii keskkonna korrashoiu (aednikud, abiaednikud) kui ka muudel aladel,” selgitas direktor. Lisaks õpib Kopli koolis erivajadusega õpilasi.

“Kopli ametikool on teinud 20 aastaga suuri samme, et saada tunnustatud ja hinnatud õppeasutuseks. Kõige väärtuslikum on töö erivajadustega õppijatega,” lausus kooli juubelikonverentsil abilinnapea Andrei Kante. Kõik see mitmekesistab Tallinna haridusvõrku. Abilinnapea avaldas lootust, et kool saab tulevikus pakkuda sellist õpet nagu täiskasvanute gümnaasiumid.

Eesti keel saab hästi selgeks

Kobin ütles, et erivajadusega õpilased saavad õppida abiaednikuks või abikoristajaks. “Tänapäeval on ikka igal erialal erivajadusega õpilasi. Ka õpetajatele tehakse kursusi, et neid noori ära tunda, nende vajadusi märgata ning neid integreerida,” rääkis ta. “Eks üks nn erivajadus on meie koolis kindlasti ka vähene riigikeele oskus – keele õpetamisele pööratakse palju tähelepanu, sest riigikeelt osates on noortel elus suuremad võimalused.”

Me ei anna hinnangut, miks pole õpilased riigikeelt seni selgeks saanud, vaid aitame neil mõista, miks eesti keelt on vaja osata.

Sel aastal käivitati suures mahus ka eesti keele õppele ülemineku programm. “Võtsime eestikeelsele õppele üleminekut väga tõsiselt ja oleme moodustanud selleks eraldi töörühma, mis aitab õpilasi,” selgitas direktor Kaugija. “Me ei anna hinnangut, miks pole õpilased riigikeelt seni selgeks saanud, vaid aitame neil mõista, miks eesti keelt on vaja õppida ja teada.” Eesmärgiks on seatud, et lõpetajad omandaksid kolme aastaga vähemalt B2 taseme.

Alanud õppeaastal on Kopli ametikoolis popimad kinnisvarahalduri, elektriku ja (nahk)käsitöö erialad. “Tänavu oli enamusel erialadel konkurss 2,5 õpilast ühele kohale,” nentis Kaugija. “Näiteks kinnisvarahalduriks on õppinud koguni kahe kõrgharidusega inimesi ja üks on olnud isegi doktorikraadiga. Samas jagub neid, kes õpivad meil pärast põhikooli ainult kaheaastases kutseõppes.”

Noorim õpilane on direktori sõnul olnud 15- ja vanim 74-aastane. Mehi ja naisi on pooleks, õrnem sugu tudeerib näiteks kudumist või nahk- ja tekstiilikäsitööd.

Kool pöörab pilgu ka kestliku rohemajandamise suunas. “See on huvitav väljakutse, sest teadmised, mida õpilased koolis omandavad, viivad nad ju edasi oma töökohtadesse ja peredesse,” märkis direktor. “Mis saaks olla veel parem kui kool, kes mõtleb roheliselt ning üritab seda ellu viia oma uuendatud õppe- ja arengukava kaudu!”

Kerli Vahter õpib koolis teist aastat ning loodab saada abipuhastusteenindajaks mõnes poes või kohvikus.
Pilt: Aleksandr Guzhov

24-aastane Kerli Vahter õpib koolis teist aastat ning temast peaks saama abipuhastusteenindaja. “Olin ühe aasta Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses õppinud ja siis mõtlesin, et õpiks midagi põnevat juurde, mida seal ei antud,” lausus Kerli. “Siin on hea kool, sõbralikud õpetajad ja abivalmid inimesed ümber. Õpitava eriala juures meeldib mulle, et iga päev saab uusi teadmisi. Ja olen leidnud koolist ka sõpru. Vabal ajal käin ujumas ja laulmas,” rääkis Kerli, kes tahab tulevikus kuhugi tööle saada – mõnda poodi või kohvikusse.

Kerli kursusekaaslane Karlos Kummer õpib samuti puhastusteenindaja abiliseks. “Mõte Kopli ametikooli asuda tekkis mul juba eelmises, Tondi põhikoolis,” rääkis 18-aastane Karlos. “Õpetajad on siin väga toetavad ja õhkkond sõbralik, nii et hommikul lausa ootan kooli jõudmist.” Koolipäevad algavad noormehel tavaliselt kell pool üheksa ning kestavad tunniplaani järgi maksimaalselt kella kolmeni. “Minu lemmikaine on puhastuse õppimine,” lausus Karlos. “Pärast kooli lõpetamist tahaksin kas poodi tööle minna või edasi õppida, näiteks puidutööstust või -tehnikat.” Karlos on rahul, et tal õnnestus käia praktikal tööriistade ja -masinate rendiga tegelevas ettevõttes Ramirent: “See oli hea kogemus ja koht, kus jagus tehnikat, näiteks ekskavaatoreid, mida väljast või seest puhastada. Tahan ka oma juhendajat ja töökollektiivi tunnustada.”

Õpet ka erivajadustega noortele

Kopli ametikoolis õpib paarkümmend hariduslike erivajadustega (HEV) õpilast. “Meil on kaks HEV-õpirühma: puhastusteenindaja abiline ja abiaednik, mõlemad hõlmavad kutseõppe teist taset, mis tähendab, et haridusnõuet õpingute alustamiseks pole, alustada saavad ka põhihariduseta noored ning praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 70%,” selgitas HEV-koordinaator Inge Visberg. “Meie hariduslike erivajadustega õpilased on tublid, neil on palju käelisi tegevusi, õpetajad suhtuvad neisse hästi ning suunavad individuaalselt, vastavalt igaühe abivajadusele. Loodan, et nad saavad Kopli ametikooli lõpetades oma eluga hakkama – selleks me neid ju ette valmistamegi.”

Nii nagu on riigi hariduspoliitika suund, on ka meie soov, et kõik saaksid oma võimetele vastava hariduse.

Lisaks õpib koolis õpilasi, kel on tuvastatud muu erivajadus. “Näiteks käib siin palju vene õppekeelega õpilasi, kel on vaja täiendavat eesti keele õpet,” lisas Visberg. “Kuna nad ei saa oma vähese keeleoskuse tõttu teha kutseksamit eesti keeles, on nende jaoks eesti keele lisatunnid. Neidki noori loetakse erivajadustega õpilasteks, ja seda keelelises mõttes.”

Alanud sügisest on Kopli ametikoolis tugiteenuste osakond. “On loodud HEV-tugirühm, kellega me koguneme, arutame probleeme ning võtame vastu otsuseid, kas rakendada individuaalset õppekava või pakkuda eesti keele lisatunde,” selgitas Visberg. “Töötame koos sotsiaalpedagoogiga, varsti peaks koolis tööle asuma ka psühholoog ning otsime eripedagoogi, et pakkuda õpilastele täielikku tugivõrgustikku. Nii nagu on riigi hariduspoliitika suund, on ka meie soov, et kõik saaksid oma võimetele vastava hariduse. Oluline on, et ka erivajadustega õpilased oleksid kaasatud haridussüsteemi, et nad saaksid tuge ning suudaksid oma õpitee siin ka lõpuni viia, sooritades kutseeksami.”

Vastuvõtt 2023/2024

  1. oktoobrist 30. novembrini toimub vastuvõtt järgmistele erialadele:
  • Nooremaednik, tase 3 (õppekeel eesti keel)
  • Kangakuduja, tase 3 (õppekeel eesti keel)

Õppetöö algab jaanuaris 2024

  • töökohapõhine õpe: veevärgilukksepp
     
    Lühemad kursused:
  • Jätkub kogukonnaaednikele mõeldud koolitus “Roheaiandus ehk keskkonnahoidlik aiapidamine linaaedades”.
  • Plaanitakse läbi viia keskkonnahoidliku aednikuõppe, koduaia kujundamise ja floristi koolitused.
  • Kavas on koolitus “Lihtsad torutööd naistele”. Sedapuhku saab koolitus toimuma värskelt avatud Grohe õppeklassis.
  • Novembris alustab uus korstnapühkija koolitus.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.