"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
katsumus Alkohoolikute päästeingel: "Uskusin lapsena isa sõnu, et minust nagunii asja ei saa. Aga õppisin pärast 20 aastat vanglat ameti ja lõin pere." (2)
10. oktoober 2023
Kogemusnõustajad Viljam Borissenko ja Sander Kukk jätkavad kainestusmajas kogemusnõustamise teenusega. Foto: Ksenija Kurs

Kogemusnõustaja Konstantin Vainula (45) tarvitas alkoholi viimati 2006. aastal vanglas viibides. “Olin narkomaan, sõltlane, alkohoolik, kodutu ja kriminaal,” tunnistas mees, kes kasvas üles vägivaldsete alkohoolikute peres, jooksis 12-aastaselt kodunt ära ja elas tänavatel. “Ma ei tundnud kodus soojust ega turvalisust, kogu aeg olid joomingud või kaklused,” lausus Konstantin. Nüüd aitab ta kainestusmajas teistel sõltlastel oma elu päästa.

Koolis käis Konstantin vaid viienda klassini. “Kuni selle ajani õppisin hästi, mul olid head tulemused spordis ning olin koolis isegi meeskonna kapten,” meenutas mees. Siis ent leidis peres aset seik, mis muutis kõik. “Tegin viienda klassi matemaatika kodutööd ja jäin ühe ülesandega kimpu,” rääkis Konstantin. “Isa käis kogu aeg vaatamas, nägi, et ma ei saa sellest ülesandest aru, ja see ajas teda väga närvi – oli ta ise ju tehnilise haridusega. Nii, et ma aru saaks, ta ülesannet mulle seletada ei suutnud. Seevastu tuli ta kirjutuslaua juurde, kus ma istusin, virutas mulle kõrvakiilu ja käratas: kuidas sa aru ei saa! Ehmusin ja tõmbusin endasse. Kui isa uuesti tuli ja nägi, et ma ei saanud kodutööst ikka aru, ütles ta mulle: sinust ei saa kunagi mitte midagi normaalset, kui sa isegi sellise ülesandega hakkama ei saa! Sa oled loll ega tule elus toime!”

See hinnang läks teismeeas Konstantinile väga südamesse. “Mu minapilt muutus ja hakkasin uskuma, et minust ei saagi midagi,” tõdes ta. “Loobusin õppimisest ja jätsin katki sporditegemise, sest hakkasin uskuma, et ei saa nagunii hakkama.” Nõnda jäi noormees 5. klassis neli korda istuma ja tema koolitee katkes. “Kartsin vastutust võtta ja pelgasin, mida teised minust mõtlevad – ühesõnaga, tekkis alaväärsuskompleks,” selgitas Konstantin.

Soojust pakkusid vaid kambad

Nii hakkaski ta jõlkuma noortepuntidega: “Soojust ja kindlust kogesin ainult kampades, kus olin aktsepteeritud ja vajalik.”

Endast vanemate poistega käidi varastamas ja röövimas. “Esimest korda sattusin noortevanglasse varguse ja röövimise eest juba 15-aastaselt,” mainis Konstantin. “Istusin aasta, tulin välja ja lootsin, et peres on nüüd ehk kõik hästi, aga mitte midagi ei olnud muutunud – ikka joomingud ja vägivald.”

Noor mees hakkas veel hullemaid tempe tegema. Jõudes olla poolteist aastat vabaduses, sattus Konstantin uuesti varguste ja huligaansuste eest trellide taha. “Selle aja jooksul suri mu isa alkoholi liigtarvitamise tõttu,” jätkas Konstantin. “Plaanisin vabanedes ema aitama asuda, paraku aga kohtus ema uue mehega, kes sama julmalt alkoholi tarvitas, seega jõid nad koos. Püüdsin küll emaga rääkida, aga ta ei võtnud mind kuulda.” Kord ühise joomingu ajal tekkis Konstantinil ema mehega vaidlus ja kähmluse käigus pussitas noor mees teda noaga. Mees suri ning Konstantin läks oma teo eest vanglakaristust kandma. Ta oli siis 22-aastane ja mõisteti kasuisa tapmise eest 20 aastaks vangi.

Muutus üksikkongis

Vanglas vaevasid Konstantini süümepiinad, mis muutusid talumatuks, kui tal oli umbes pool karistusest kantud. “Mõtlesin oma elu üle järele: mis juhtus, et kõik nii läks? Süüdistasin kõiki, eeskätt oma vanemaid,” lausus mees.

Kõik tundus sedavõrd väljakannatamatu, et Konstantin tahtis endalt elu võtta – juba oli konkreetne plaangi valmis, kuidas üksikkambris suitsiidi korraldada.

Kõik tundus sedavõrd väljakannatamatu, et Konstantin tahtis endalt elu võtta – juba oli konkreetne plaangi valmis, kuidas üksikkambris suitsiidi korraldada.

Vahepeal käis vanglas külas üks vabanenud tuttav, keda Konstantin ei olnud ammu näinud. “Nägin, et temas on toimunud mingi muutus – ta tundus hoopis teise inimesena,” meenutas mees. “Tuttav hakkas rääkima, kuidas ta oli HIV-positiivne narkomaan ning istus Ämari vanglas, läks seal kirikusse ja pöördus jumala poole. Kõigevägevam tervendas teda ja ta koges reaalselt jumala ligiolu.”

Endist kamraadi kuulates mõtles Konstantin esmalt, et tollel lihtsalt katus sõidab. “Samal ajal hakkasin jälgima, kuidas mees elab, ja panin tähele, et nii nagu ta räägib, nii elabki,” jätkas Konstantin. “Imestasin, et ta kedagi ei süüdistanud ega halvustanud, vaid palvetas, luges piiblit ja oli nii rõõmus, et ma tundsin: tema sees on vabadus, ja see on ehtne. Minul aga ei olnud vabadust, mina olin kogu aeg pinges ja süümepiinades. Kandsin maski ja ütlesin kõigile, et minuga on kõik korras. Tegelikult ei olnud.”

Õppimine aitas elu uuele rajale

Ühel ööl, kui äng Konstantini sedavõrd näris, et ta vihkas oma elu ja ennast, pöördus ta kambris, kus kinnipeetavaid oli kuus, jumala poole ja palus meeleheitlikult abi. “Tundsin, et kui keegi mind ei aita, teen enda elule lõpu – ma ei jaksanud enam elada, kõik näis nii vastik. Sel hetkel kogesin reaalselt, et jumal on reaalne – ta tuli mu ellu ja täitis mu südame armastusega.”
Sellest päevast hakkasid Konstantini maailmavaade ning suhtumine inimestesse, endasse ja elusse vaikselt muutuma – algas elu taastamine.

“Toona oli mul veel pool karistusest kanda jäänud, kuid see oli õnnistatud aeg: kuni lõunani käisin vanglatöödel, siis jooksin kooli ning õppisin kuni õhtuni,” kirjeldas Konstantin. Seni vaid viieklassilise haridusega mees lõpetas aastaga kolm klassi, seejärel üheksanda klassi ning gümnaasiumi. Järgmiseks õppis Konstantin kutsekoolis paar elukutset. Elu hakkas paika minema, eluviis ja mõtlemine muutuma. “Käisin kirikus, analüüsisin oma elu ja vigu ning kasvasin usus.”

Olles 17 aastat vanglas istunud, valdasid ennetähtaegselt tingimisi vabanenud 40-aastast meest mõistagi kartused, kuidas mitte tagasi langeda. Konstantin tundis, et vajab jätkuvalt kristlikku seltskonda enda ümber. “Suundusin kohe kristlikku rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel, läksin tööle ja tugiisikuks õppima – mul oli juba vanglas eesmärk saada tugiisikuks, et aidata kinni istuvaid inimesi ja jagada neile oma kogemusi,” rääkis Konstantin. Nii õppis ta kogemusnõustajaks, asus rehabilitatsioonikeskuses tööle ning hakkas vanglas ametlikult nõustama, et aidata vangidel oma sõltuvustega toime tulla. Praegu on Konstantin Living Israel Toetav Abi MTÜ keskuse tegevjuht.

Trauma on sügavam kui lihtsalt mõnuainete tarvitamisega kinni katta õnnestub – selle juured on väga sügaval. Niisiis on esimene samm olla aus iseendaga: mul on probleem, ma ei saa ise hakkama.

“Meile siia keskusse tulevad vabanenud vangid, keda ma käisin vanglas külastamas ja kes püüavad nüüd samamoodi eluga otsast alustada,” nentis Konstantin. “Paljud neist mäletavad, milline ma olin, aga näevad nüüd hoopis teist inimest: ma abiellusin, mul on kena ja armas abikaasa Hanna, kel ei ole olnud mingit pistmist kriminaalse eluga, ja meil on juba kaks last: ligi kahene poeg Luka ja ühekuune tütar Luisa.”

Ka Hanna on tugiisik, ja koos teenivad abikaasad Living Israel rehabilitatsioonikeskuses, käivad tänavatel ja räägivad alkoholi- ja narkosõltlastele, et võimalik on valida ka teine tee, kui jagub tahet ja motivatsiooni. “Me käime narkomaanide ja alkohoolikute urgastes, räägime sõltlastega, ja kes on nõus, need võtame oma keskusse Living Israel, millel on kaks maja, üks Nõmmel, teine Männikul,” selgitas Konstantin. “Kokku elab neis majades umbes 40 inimest, kellega iga päev toimetame, neid toetades ja abistades, et nemadki kasvada ja uut elu alustada saaksid.”

Tunnista oma probleemi!

Sõltuvustega kimpus olijatele tahab Konstantin soovitada: esimene samm on tunnistada, et mul on probleem. “Kui inimene ei ütle endale, et tal on probleem, ei saa edasi minna,” selgitas mees. “Oleme näinud, et kui mõnelt alkoholi- või narkosõltlaselt küsida, kuidas sul läheb, vastatakse: kõik on normaalne. Nad usuvad, et suudavad ise oma sõltuvust kontrollida, aga ei suuda – see on sügav teema, mis tuleneb traumadest, mis võivad pärineda lapsepõlvest. Südames on valu, sa püüad seda vaigistada alkoholi või teiste ainetega. Trauma on aga sügavam kui lihtsalt mõnuainete tarvitamisega kinni katta õnnestub – selle juured on väga sügaval. Niisiis on esimene samm olla aus iseendaga: mul on probleem, ma ei saa ise hakkama. Abi tuleb kindlasti.”

Endine põhjas ära käinud alkohoolik Konstantin on nüüd aastaid pahest vaba ning õnnelik pereisa. Oma kogemustele toetudes aitab ta teistelgi sõltuvusest vabaneda.
Pilt: Erakogu

Praegu on Konstantin tänulik, et saab inimesi aidata – oma igapäevatöös näeb ta, kui palju on neid, kes vajaksid sõltuvuste küüsist vabanemist.

“Mina istusin oma elust kokku 20 aastat vanglas,” tunnistas Konstantin. “Tahtsin endalt elu võtta, sest mulle tundus, et mina ei armasta kedagi ja mind ei armasta keegi – ma ainult süüdistasin kõiki enda ümber. Aga jumalal oli teine plaan. Ma ei osanud omal ajal unistadagi, et kunagi saab mul olema abikaasa, kaks last ja pere, ning võimalus teenida. See kinnitab, et igaüks saab uut elu alustada.”

Ka Tallinna kainestusmajja satub aastas ligi 7000 inimest, ööpäevas ligikaudu 25 alkoholiga patustanut. Paljud neist on nn korduvkülastajad.

Et üritada osakestki neist karskemale teele suunata, pakkusid mais ja juunis kaks kogemusnõustajat kainestusmajas hommikul abi alkoholismi küüsist pääsemiseks, seda linna ja SA Avatud Lootuse Fond pilootprojekti raames.

Kogemusnõustajad Viljam Borissenko ja Konstantin Vainula suutsid oma töö käigus aidata eri rahvusest inimesi. Esimese sõnul nõustas ta eesti- ja venekeelseid inimesi, kuid tuli ette ka soomlasi ja juba enne sõda Eestis elanud Ukraina kodanikke.

“Kõige positiivsem kogemus ehk edulugu juhtuski nimelt ukrainlasega,” meenutas Borissenko. “Kui hommikul temaga vestlesime, ei näinud mees vajadust abi vastu võtta. Ta tahtis ennast veenda, et saab ise hakkama. Jätsime aga oma kontaktid. Pool päeva hiljem mees helistas ja ütles, et tahab oma elu muuta. Päev lõppes sellega, et ta jõudis Jõhvis asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse ja on nüüdseks varsti juba pool aastat edukalt kasvanud.”
“Hinnanguliselt tugevalt üle poole kainestusmajja sattunutest on pereinimesed ja töölkäijad, mitte kriminaalid ja nn lumpen,” tõdes SA Avatud Lootuse Fond juhatuse liige Liis Borissenko. “Mingil juhul ei või mõelda, justkui oleks sõltuvus ebaturvalises linnaosas elava kriminaalse muulase probleem. Ka nn valgekraed on oma sõltuvuskäitumisega juba ohus.”

Tugev sõltuvus takistab tööd

Enamik kainestusmaja kliente on meesterahvad, kuid sinna satub ka naisi. “Abisaajate hulgas leidus neidki, kes tunnistasid, et neil on sügav sõltuvus ning see segab nende elu ja tööl käimist,” tõdes Liis Borissenko. “Kurb oli kuulda, kui öeldi, et nad ei ole kunagi abi saanud ega osanud seda otsida. Meie jaoks on just kainestusmaja õige koht, kus alko- või narkosõltuvusest loobumise nõustamist pakkuda. Oleme tänulikud, et linn on näinud positiivset mõtet ning valmis seda toetama.”

Kahe kuu vältel kohtusid kogemusnõustajad kokku 40 tunni vältel umbes 40 inimesega. Nõustamist saanud inimestest viis pöördus otse kainestusmajast mõnda sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusse, lisaks tuli kolm inimest grupinõustamisele.

“Oli julgustav näha, kui paljud inimesed vestlema soostusid,” lausus kogemusnõustaja Viljam Borissenko. “Võiks ju arvata, et kui on kaineks saadud, mõeldakse pigem, kuidas võimalikult ruttu kinnisest asutusest välja pääseda, kihutagu lahkujat taga häbi või tahe suitsu teha. Sellele vaatamata oldi valmis 15-20 minutit nõustajaga vestlema.”

Et kogemusnõustajad on ise samas olukorras vaevelnud mõistavad nad sõltlasi hästi. Viljam Borissenko on olnud kaine 20 ja Konstantin Vainula seitse aastat.

Nõustamine jätkub vähemalt aasta lõpuni

Kuna nõustajate töö sujus edukalt, pakutakse kainestusmajas seda sõltlastele lausa aasta lõpuni. Samas on ka nõustajad ise töö käigus targemaks saanud. “Saime aru, et nädalavahetusel ei tasu pakkuda nõustamist väga vara, sest eelmisel õhtul toodud kliendid vabanevad järgmisel päeval pigem hiljem,” arutles Viljam Borissenko.

Et rohkemate inimesteni jõuda, palutakse kainenema toodud inimeste kontakte nende kainestusmajast lahkudes, kui nõustajad ei viibi parasjagu tööl.

“Võtame nendega telefoni või e-posti teel ühendust, et selgitada, kas inimene suudab mingit abi vastu võtta. ” selgitas Viljam Borissenko. “Mõni on kaotanud kõik, jõudnud oma eluga tupikusse, kuid ikka ei tunnista seda. Keegi teine, kes on kaotanud üksnes töö või on tekkinud kriisid peresuhetes, adub aga allakäiguspiraali olemasolu ja hakkab kohe abi otsima.”

Kui inimene lebab tänaval, tundub meile tihti, et ta nagunii end täis joonud ja lihtsalt magab kuskil. Tegelikult aga tuleks helistada häirekeskusesse.

Viljam Borissenkoga koos pakub jätkuva projekti raames nõustamist MTÜ Tänavatöö eestvedaja Sander Kukk, kes on tubli seitse aastat abistanud vähekindlustatuid igal nädalal nii keskturul kui ka metodisti kirikus.

Viljam Borissenko usub, et igal inimesel on võimalik oma lähedase, tuttava või teise ühiskonnaliikme abistamiseks midagi teha. “Kui inimene lebab tänaval, tundub meile tihti, et ta nagunii end täis joonud ja lihtsalt magab kuskil. Tegelikult aga tuleks helistada häirekeskusesse ja anda sellest teada,” lausus Borissenko. “Põgusa pilguga ei oska me tema tervislikku seisundit hinnata.”

Nii julgustab Borissenko alati abi kutsuma, mitte mööda minema, sest see on meist igaühe kodanikukohus. “Teiseks: kui meile tundub, et lähedasel on uimastite tarvitamine liiale minemas ja kontroll kadumas, tasub reageerida ka sellele: siis võiks heas mõttes rääkida, mitte tõugata teda eemale, olgu tegemist perekonnaliikme või kolleegiga. Ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks, vaid teha midagi, et inimest aidata.”

Kogemusnõustamine aitab alkoholi võita

Abilinnapea Betina Beškina:

Alustasime kogemusnõustamisega Tallinna kainestusmajas selle aasta mais. Näeme nüüd, et see on väga vajalik teenus, ja plaanime sellega linna rahastusel ka edasi minna.

Üldiselt on see inimesele suur ehmatus, kui ta mõistab, et on alkoholitarvitamise tagajärjel kainestusmajja sattunud, ja tavaliselt vajab sellisesse olukorda sattunu ka abi. Nendel hetkedel ongi kogemusnõustajast väga palju kasu. Eeskätt seetõttu, et tegemist on inimestega, kes oskavad alkosõltlastele pakkuda praktilist abi ja infot alkoholiga hüvasti jätmiseks, lähtudes seejuures enda isiklikest kogemustest ja läbielamistest.

Samuti on vaja teenusega jätkata juba seepärast, et enamik nõustatavatest ütlesid hiljem, et nad ei ole ühegi programmiga kokku puutunud, et oma sõltuvust võita. See tähendab, et kogemusnõustaja oli paljudele üldse esimene inimene, kellega nad oma muredest rääkida said. Tegelikult aga peaks igaühel meist olema mure korral õigus abile. Nii loodamegi väga, et teenuse jätkates saame abiks olla veelgi rohkematele ja julgustada raskesse punkti jõudnud inimesi oma ellu positiivseid muutusi tooma.

Suvel sattus kainestusmajja ligi 20 alaealist kuus

Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse kainestusmaja grupi juhi Kelly Miido sõnul on selle aasta kaheksa kuuga toimetatud Tallinna kainestusmajja inimesi kainenema 4066 korral.

Miido sõnul jõuab kõige rohkem inimesi kainestusmajja suveperioodil, kuid täituvust mõjutavad ka palga- ja pensionipäevad, nädalavahetused ja pikad pühadeperioodid. Suvel tõusis kainenema toimetatud naiste osakaal. “Lisaks oli suurem alaealiste arv – kui muidu tuuakse kuus kainenema keskmiselt kuni kolm alaealist, siis suvel ühes kuus ligi 20,” mainis Miido.

Tavaliselt satutakse kainestusmajja sel viisil, et politsei hindab väljakutse lahendamisel, kas inimene võib oma joobest tulenevalt kujutada ohtu endale või teistele. “Ohu puudumisel viiakse joobnu oma elukohta ning võimalusel antakse üle lähedasele, kel on võimalik inimest jälgida,” selgitas kainestusmaja juht. “Kui aga oht on tõenäoline, toimetatakse inimene kainenema. Esmalt võetakse hoiule isiklikud esemed, mis hiljem tagastatakse. Seejärel teevad meditsiinitöötajad esmase läbivaatuse, kus otsustatakse, kas inimene toimetatakse kainenema kambrisse, jääb kainestusmaja meditsiiniblokki või kutsutakse kohale kiirabi, kes viib inimese haiglasse kainenema.” Pärast kaineks saamist hinnatakse inimese seisundit ja kui kõik on korras, ta vabastatakse.

“Kuna politseil tuleb kainenema toimetada sageli ühtesid ja samu isikuid, kes vajavad sotsiaalselt abi, saigi loodud kogemisnõustamise pilootprojekt, mille jätkumist väga loodame,” rääkis Miido. “Alkoholi liigtarbimise probleemid on sügaval: majanduslikult rasked olukorrad, sassi läinud suhted jne. Lisaks väljakutsetele tabavad politseinikud üle Eesti joobes juhte sõidukiroolist.”

Seetõttu on kogemusnõustamise teenuse osutamine Miido kinnitusel Tallinna kainestusmajas ääretult oluline, et abistada eluraskutesse jäänuid ja vähendada alkoholist tingitud kahjusid. “Kogemusnõustamine ei ole mõeldud ainult pikaajalise alkoholisõltuvuse korral, vaid nõustamise kaudu on võimalik märgata tekkivat sõltuvust juba varajases faasis,” sõnas kainestusmaja juht.

Kust saada sõltuvuse korral abi?

  • Alkoholisõltuvuse ravi pakub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriapolikliinik. Paldiski mnt 52, tel 617 2619 (E-R kella 8.30-17), www.regionaalhaigla.ee/et/regionaalhaigla-psuhhiaatriapolikliinik
  • Alkoholi liigtarvitamise nõustamis- ja raviteenus eriarsti või eriõe vastuvõtul, Marienthali Kliinik, Kotka 12, tel 6620 680, e-post: info@mppk.ee
  • Anonüümsete Alkohoolikute koosolekutega ühinemiseks saab valida ühingu kodulehelt https://aaestonia.com/ sobiva rühma. Tel 529 9955.
  • Al-Anoni pererühmad. tel 5666 7612, e-post alanon.eneseabi@gmail.com
  • Abi sõltlastele, SA Avatud Lootuse Fond, Pärnu mnt 10, Tallinn, e-post viljam@lootusefond.ee
  • Alkoholiprobleemist saab aimu ning abi www.alkoinfo.ee, kus on kirjas ka alkovastast ravi tegevad asutused.
  • Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskus pakub nõustamisteenuseid sõltuvusprobleemidega alaealistele ja nende vanematele. Tervise 28, tel 678 7400, e- post psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee Vaimse tervise nõustamistelefon 678 7422 (E-R kl 9-10)
  • Päästearmee pakub tugiprogrammi sõltuvusest vabanemiseks. Laevastiku 1A, tel 6561048, e-post elavlootus@paastearmee.ee
  • Abi sõltlastele, Living Israel Toetav Abi MTÜ, tel 678 9050, e-post living.israel.tallinn2@gmail.com
  • Vaimse tervise keskus Libertas Keskus OÜ aitab alkoholi-, narko-, ravimi- ja kaassõltuvuse korral. Koskla 16, tel 5564 0023, e-post libertas@libertas.ee
  • MTÜ Convictus Eesti pakub psühholoogilist, sotsiaalset ja kogemusnõustamist sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele. Lastekodu 6, Sitsi 28, Plasti 23, tel 56 900920 ja 6414107, e-post convictus@convictus.ee

Alkoholi tõttu sureb ligi 900 inimest aastas
Erinevalt muust Euroopast on Eestis alkoholipood sisuliselt iga nurga peal, inimesed saavad alkoholi kätte keskmiselt kümne minutiga.

  • Mullu tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,2 liitrit, tarbimine on tõusnud ligi kümme aastat.
  • Lisaks soodsale hinnale on Eestis alkohol ka füüsiliselt lihtsalt kättesaadav. Ligi 90% inimestest jõuaks enda sõnul lähimasse alkoholi müügikohta kuni kümne minutiga. Müügikohti on alates 2020. aastast järjest lisandunud ja alkoholi müüakse ka e-kaubanduse ning kiirkullerite abil. Müügiluba on lausa 9374 müügikohal (tõus aastaga 3,2%).
    1. aastal suri otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest – 58 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat.
  • Surmade statistikasse lisandus 2022. aastal ka 92 õnnetusjuhtumit, milles hukkunud inimesel tuvastati alkohoolne joove. Seega kaotasime otseselt alkoholi tõttu kokku 845 elu, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.
  • Alkoholi osta soovivalt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltel juhtudel, näitas TAI mullu tehtud testostlemise uuring. Samuti on probleemiks alkoholi müük ja serveerimine joobetunnustega inimestele, mis suurendab vigastuste ja surmade hulka.
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Miss Veronica
24. jaan. 2024 17:02
Pročitajte moje svjedočanstvo o tome kako sam dobio zajam od pouzdane tvrtke. Pozdrav, ja sam Veronica iz Hrvatske. Bio sam u financijskoj situaciji i trebao sam kupiti kuću. Pokušao sam potražiti zajam od različitih kreditnih tvrtki, privatnih i korporativnih, ali nije išlo, a većina banaka mi je odbila kredit. Ali kako bi Bog htio, upoznali su me s privatnim zajmodavcem koji mi je dao zajam od 90,000 eura i danas imam svoju kuću i vlasnik sam tvrtke i trenutno mi je dobro, ako morate ići na tvrtka za osiguranje zajma. bez kolaterala, bez provjere kreditne sposobnosti, samo 3% kamatna stopa i supotpisnik s boljim planovima i rasporedom otplate, kontaktirajte Davidson Albert Loan (davidsonalbertloan@gmail.com). On ne zna da to radim, ali sada sam tako sretna i odlučila sam dati ljudima više informacija o njemu i želim da ga Bog još više blagoslovi. Možete ga kontaktirati putem njegove e-pošte. davidsonalbertloan@gmail.com
teine Jüri
16. okt. 2023 08:00
Kui mõtlen enda närusele elule ja hetkedele kus Jumal saatis teele palju erinevaid inimesi kes kutsusid meeleparandusele... 35 aastat kulus, et õppida toetuma Jumalale. 25 aastat, et leida tee uuesti kirikusse (kui järjekordselt tänaval kutsuti ja teenistuseni oli 10 mnutit, et otsustada) Mõeldes sellele arusaamiselee kui esimest korda elus tundsin rõõmu, et käisin kunagi 18 aastaselt leeris, sain ristitud ja olles uuesti tee kirikusse leidnud, saada juba teisel teenistusel osaduse armulaual... siis Õnnnistust Sulle Konstantin, Su naisele, lastele, teie keskusele, teie keskuse toetajatele ja inimestele kelle teele te kus iganes satute. Et saada valitud peaksid olema kutsutud. Isegi kui inimene kohe ei põördu, siis väga oluline on kõigi nende töö kes annavad edasi kutse. Nagu Jeesuse mõistujutt kuninga pulmast kuhu kuninga kutsutud alguses tulla ei viitsinud, sest nii olulised olid argipäeva toimetused. Osad kutsujad langesid lausa naeruvääristamise ja rünnaku ohvriks (kuningas omakorda karistas neid ründajaid karmilt)... aga kuningas saatis välja järgmised sulased ja kutsus seepeale pulmalisi kõikide inimeste hulgast kes iganes teelahkmetel möödusid (tuttavaid, võõraid, nii halbu kui häid). Kes tuli lugipidamatult ei osutunud peoliste hulka valituks ja saadeti välja, kes tulid austusega, said ülejäänud kuningakoja täie rahvaga suure pulmapeo osaliseks. Mt 22:1-14