2025. aastal jõustuv automaks hakkab koosnema registreerimistasust ja aastamaksust. Registreerimistasu baasosa sõiduautodel on 300 eurot, aastamaksu baasosa maks saab olema 50 eurot.
Mõlemal juhul lisandub baasmaksule ka CO2 heitmekomponent ning täismass, kus maksustamisele läheb iga kilogramm, mis on üle piirmäära ehk üle 2000 kg. Samuti rakendatakse vanusepõhist soodustust, kui auto on rohkem kui 5 aastat vana.
„Eesmärk on, et autod, mis Eestisse esmaregistreerimisel tulevad, oleks pigem kergemad ja keskkonnasäästvamad. Samamoodi aastamaksu puhul – kergem ja säästlikum auto maksab vähem, suurem ja saastavam rohkem, eks sealt tulevadki need valikud,” rääkis rahandusminister Mart Võrklaev.
Rahandusministeeriumi sõnul on mootorsõidukimaksu eesmärk autostumise pidurdamine, mis prognooside järgi väheneks praegusega võrreldes 1-3 protsenti.
„Need numbrilised hinnangud on väga ebakindlad. Me ei näe praegu ette, et autode arv hakkaks lähematel aastatel või aastaks 2030 otseselt vähenema. Küll aga aeglustub kindlasti see kasvutrend, mis meil siiamaani on kehtinud,“ märkis Rahanduministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Maanteeameti registri andmetel on suurim hulk sõiduautosid arvele võetud just Tallinnas ja Harjumaal ning see tendents kasvab. Kui kaks aastat tagasi oli registreeritud sõiduautode arv Tallinnas 221 641 sõidukit, siis selle aasta septembris oli see näitaja 232 393.
„Ma ei ole päris kindel, kas automaksuga õnnestub just autostumist ehk siis auto kasutust ja autode arvu vähendada. Aga ta võib kõigepealt hakata mõjutama peres olevat teist või kolmandat autot ning võib olla mitte nii väga seda esimest,” rääkis Taltechi liikuvusprofessor Dago Antov.
Dago Antovi sõnul võib juhtuda ka, et veel järgmisel aastal näeme Tallinnas registreeritud sõidukite arvu kasvu, soovi tõttu soetada auto enne maksude kehtestamist.
K. Kambala
10. okt. 2023 18:48