"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
9200 hädaabikõnet 9200 HÄDAABIKÕNET. Torm murdis puid, uputas paate ja niitis jalust naise. Kuidas Tallinn kurja ilma ja selle kahjudega toime tuleb? (0)
16. oktoober 2023
Tormimöll Pirital. Foto: Albert Truuväärt

Kaevetööd, juurte kahjustamine ja soe sügis on muutnud linnapuud hapraks, seetõttu murduvad need kergesti ja kukuvad ehitistele või autodele. Suur tuul viib aga vanadelt majadelt katused.

Kopli päästekomando vahetusevanem Ivar Julm ütles, et ei mäletagi sellist tormi, nagu möllas tänavu 7. ja 8. oktoobril. “See oli meile väga tegus aeg, saime umbes 16 kõnet päevas,” nentis ta. “Tavaliselt tuleb kaks või kolm kõnet, vahel mitte ühtki. Aga kui nüüd torm umbes kella ühe ajal päeval algas, siis lõppesid väljakutsed alles kahe paiku öösel. Lõpetad ühe kõne, vajutad nuppu, et oled vaba, võtad kohe vastu järgmise ja tead, et sind ootab veel mitu. Puud olid langenud juhtmetele ja autodele, katused hakkasid lagunema. Oli oht, et katuseplekk lendab minema ja kukub autole või inimesele peale. Veetsime palju aega ühe vana maja katusel, millest pool oli juba minema lennanud. Kaubamaja lähedal pidime parandama suure katuse, et see minema ei lendaks. Kesklinna meeskonnal oli tööd rohkem kui meil, käisime seal mitu korda abiks.”

Suur kask maandus toidupoele

Muu hulgas kukkus suur kask Grossi poe peale, kahjustades katusel olevaid päikesepaneele. “Tüve me eemaldada ei saanud – puu on väga suur, kaalub üle tonni, meil selliseid võimalusi pole,” selgitas Julm. “Pidide jätma puu kraanat ootama, mis saabus  järgmisel päeval. Samas oksad lõikasime maha, et ei tekiks lühist – päikesepaneelid töötavad ju pidevalt, neid ei saa välja lülitada.”

Ivar Julma sõnul ei saanud tema komando tormi ajal hetkegi puhata – üks väljakutse järgnes teisele ja abiks käidi naaberkomandodelgi.
Pilt: Scanpix

Julma sõnu pani teda imestama autojuhtide käitumine. “Nad näevad, et me töötame, aga üritavad ikka läbi pressida, kuigi saavad vabalt ka ringi sõita,” ütles ta. “Samas on tuul selline, et oksad lendavad käest, nii võib ju ka autojuht raske oksaga pihta saada.”

Ka päästeameti üleriigilise korrapidaja Meelis Mesi sõnul pole nii kaua kestnud, kogu Eestit haaranud tormi mitukümmend aastat ette tulnud. Laupäeva, 7. oktoobri varahommikust kuni esmaspäeva, 9. oktoobri hommikuni sai häirekeskus telefoninumbril 112 üle 9200 hädaabikõne. Riigi infotelefonile 1247 tuli kahe päevaga üle 1000 väljakutse, milles inimesed teatasid mahalangenud puudest. Harjumaal sai esimesel tormisel nädalavahetusel vigastada vähemalt kaks inimest. Eakas naine tuli viia haiglasse pärast seda, kui tuul ta jalust niitis. Tallinnas lendas tugeva tuule tõttu ühe mehe poole suur oks, ta sai peavigastuse ja viidi samuti haiglasse.

Torm peksis Pirital paate puruks

Samal ajal uppus Pirita sadamas tuule ja lainete tõttu kolm veesõidukit. “Omanikud püüdsid viimase hetkeni oma paate päästa, kuid seadsid end ohtu. Sellises riskiolukorras on inimese elu alati tähtsam kui vara päästmine,” lausus päästeosakonna kommunikatsiooniosakonna nõunik Daria Denisova.

Ajal, mil Julm koos meeskonnaga puid pügas, tuli väljakutse ka merelt. “Olime valmis kõik maha viskama ja paadile merele appi minema, aga see polnud siiski vajalik. Kokkuvõttes oli väga raske päev,” nentis päästetöötaja.

Seekordse tormi üks tunnus oli tuule suuna pidev muutumine. Linna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul sai tuulest tõsine proovikivi. Sooja sügise tõttu on paljud puud veel lehes ja see aitas kaasa puude murdumisele. “Kui meil ulatuvad tuuleiilid 35 meetrini sekundis, ei saa me garanteerida, et ehitusmaterjalid ja muud objektid mööda linna ei lenda. Oht inimeste elule ja tervisele on üsna reaalne. Päästeameti soovitusi tuleb järgida,” rõhutas Sulg. “Linn reageerib ekstreemsetele ilmastikuoludele täie valmisolekuga. Esimese löögi sai mupo infotelefon ja tänavahooldusfirmad reageerisid olukorrale kohe.”
Mupu andmetel tuli vaid ühe ööpäevaga (7.-8. oktoober) liinile 14410 295 väljakutset seoses tormi tekitatud kahjudega. Suurem osa esimese tormi tagajärgi sai likvideeritud nii, et firmad kutsusid appi teise vahetuse töötajad, kel oli tegelikult puhkeaeg.

Tallinna Linnatranspordi (TLT) teenistusdirektori Hannes Falteni sõnul on ka nende hädaabimeeskond ohu korral alati kõrgendatud valmisolekus.

Murtud hulk põlispuid

Falten nentis samas, et suuremaid kahjusid on raske ette näha, ning et 7. oktoobril nõudsid kaks juhtumit üsna mahukat tööd. “Üks neist oli Mustamäe teel ja teine ​​Narva maanteel, kus teele kukkunud puu kahjustas trammi õhuliini,” rääkis Falten. “Kuna aga aastate jooksul on tekkinud laialdased kogemused võrkude taastamisel, sai 150 meetrit õhuliini remonditud kuue tunniga.”
Eelmise nädala alguse seisuga oli Tallinnas alates esimesest tormist laekunud kokku üle 250 teate murdunud okstest või mahalangenud puudest. Kadriorus murdis torm esialgsetel hinnangutel 30 puud, sealhulgas kaks üle 200 aasta vanust tamme.

Kadriorus murdis torm esialgsetel hinnangutel 30 puud, sealhulgas kaks üle 200 aasta vanust tamme.

Sule sõnul langetas torm ka palju noori puid, mida linn püüab taastada ja tugevdada. Puude seisukorda jälgitakse pidevalt ning viimase kahe aasta jooksul on osakond tellinud 7364 puude kärpimist, millele lisanduvad linnaosade tellitud tööd.  “Puude tervise halvenemise põhjused on kaevetööd ja juurte kahjustamine,” ütles Sulg. “Püüame viimast ennetada juba töid planeerides ning leida seejärel projektides lahendusi, mille puhul juurestik säilib. Kõiki aastakümnete jooksul tehtud vigu me aga tagasi võtta ei saa.”

Ta lisas, et kliimamuutustega kohanemine on oluline väljakutse üle maailma ning Tallinn võtab kasutusele meetmed, et olla paremini valmis ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulemiseks. Eelkõige tegeldakse üleujutuste ennetamisega. “Volikogu vastu võetud veevärgi ja kanalisatsiooni arendamise programmis aastani 2034 on planeeritud suured investeeringud sademekanalisatsiooni väljalaskude ja tänavatorustike arendusse, mida rahastavad nii linn kui ka Tallinna Vesi,” ütles Sulg.

Nii lõpetatakse sel aastal vihmaveekollektori ehitus Jõe ja Pronksi tänaval, kollektori haru rajatakse Raua-Gonsiori-Kivisilla tänava lõigul, Vana-Kalamaja tänaval. Projekteerimisel on sademekanalisatsioon Liivalaia-Lastekodu, Kraavi-Kerese, Peterburi maantee, Retke tee ja Rahumäe tee, Ristiku ja Härjapea tänava lõikudel, samuti hulk väiksemaid torustikke eri linnaosades. Planeerimises on ka sademevee ärajuhtimissüsteem Maakri tänaval.

Kuidas suure tormi ajal käituda?

  • Püsige tormi ajal toas ja ärge unustage oma lemmikloomi, kes tavaliselt elavad õues.
  • Kui sõidad autoga ja hakkab vihma sadama, on kindlam tee äärde tõmmata ja ohutuled sisse lülitada.
  • Tänaval liikudes pidage meeles, et tugeva tuule tõttu võivad puud maha kukkuda.
  • Kui elekter kaob, kasutage akutoitel taskulampe, mitte küünlaid.
  • Kui keegi vajab abi, tasub helistada tel 112.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.