"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO Rohelise pealinna rahvakogu sõnastas esialgsed ettepanekud: eelkõige soovitakse vähendada autostumist (0)
17. oktoober 2023
Rahvakogu eesmärk on koondada kõik Tallinna inimesed - eri rahvused ja eriarvamused, mistõttu saabki linnale esitada asjalikke ja eriilmelisi ettepanekuid. Foto: Kuvatõmmis

Nädalavahetusel toimus rohelise pealinna rahvakogu teine sessioon, mille lõpuks panid rahvakogu saadikud kokku ligi 70 esialgset ettepanekut linna rohealade arendamise kohta.

Rohelise pealinna rahvakogu arutleb oktoobris ja novembris linnaroheluse teemadel ja otsib vastust küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?“ Pühapäeval said rahvakogu esmased ühised ettepanekud pärast nelja sisukat päeva esimest korda paberile kirja.

„See, et kokku tuli ligi 70 ettepanekut, on väga hea tulemus. Suur töö on tehtud ning kui saime ettepanekud paberile, oli rahvakogu saadikute nägudelt ka rahulolu näha. Ettepanekud saadame veel ekspertidele ülevaatamiseks ning anname võimaluse rahvakogule ettepanekuid täiendada, täpsustada, viimistleda. Eesmärk on ju see, et tallinlaste hääl linnaroheluse teemal võimalikult selgelt ja kõlavalt otsustajateni jõuab,“ ütles rahvakogu peakorraldaja Maiu Lauring DD Demokraatiakeskusest.

Rahvakogu esialgsed ettepanekud saadetakse tagasisidestamiseks esimesel päeval ettekannetega esinenud ekspertidele ja Tallinna Strateegiakeskuse ekspertidele. Neilt tuleva tagasiside ülevaatamiseks ja ettepanekute viimistlemiseks valisid rahvakogu liikmed enda seast 11-liikmelise töörühma.

Rahvakogu täiskogu kohtub taas 4. novembril, mil ettepanekuid viimistletakse, esitatakse need hääletusele ja iga vähemalt 80% toetusega ettepanek antakse üle Tallinna linnavalitsusele.

Mis teeb linnas elamise mõnusaks?

Kas olete mõelnud, mis teeb linnas elamise mõnusaks? Eks ikka meie ise. Seetõttu on Tallinnas loodud rahvakogu – läbilõige elanikkonnast ehk niinimetatud mini Tallinn, kes teevad linnale tulevikku vaatavaid ettepanekuid. Möödunud nädalavahetusel kogunes rahvakogu taas kokku ning seekord tuli läbi töötada juba laualolevad ettepanekud ja linna tegevusplaanid.

Euroopa rohepealinn Tallinn 2023 on üks mõiste, mis on linlastes vastakaid arvamusi tekitanud. See tunnustus on tekitanud küsimusi, kas ta pole lihtsalt tiitel, millega end ehtida. Tallinna linn on võtnud oma tõsiasjaks näidata, et nii see pole ja astunud tõeliseliselt tulevikku vaatavaid samme Eesti esmakordse projektiga Rohepealinna rahvakogu, mis kogunes sel nädalavahetusel juba teist korda, et hakata koostama ettepanekuid linnaruumi ja rohealade sidumiseks.

„Linn üritab kaasata elanikke, et oleks laiem grupp inimesi, kes siis saavad ka enda arvamuse asjadest anda,“ sõnas rohepealinna rahvakogu osaleja Otto.

„Üks väga oluline märksõna rohelisel pealinnal on kliimamuutustega kohanemine. Ja see ongi ilmselt kõige suurem ja kandvam sõnum – läbi roheliste alade, parkide ja linnaroheluse kohaneda kliimamuutustega,“ märkis rohepealinna rahvakogu projektijuht Tuuli Veersalu.

Rahvakogu esimesel nädalavahetusel kuulasid osalejad kõnesid erinevate valdkondade ekspertidelt, kirjutasid üles märkmeid ja küsisid küsimusi. Teisel nädalavahetusel, 14. ja 15. oktoobril, valmisid esmased ettepanekud, mis lähevad hääletamisele. Aga mis nende ettepanekutega edasi saab?

„Me ei taha saada lihtsalt ettepanekuid ettepanekute pärast. Ja selle jaoks on meil just praegu moodustatud juhtrühm, kes tagab selle, et need ettepanekud viiakse linna tavapärastesse protsessidesse, läbi mille need ellu viiakse ellu,“ kirjeldas Veersalu.

Miks on aga rahvakogu toimumine tähtis ja mis on hetkel oluliseimad teemad, mis arutelu tekitavad?

„Saame uue kogemuse, kuidas sel moel inimesi kaasata. Teine oluline ja peamine eesmärk on ikkagi see, et saame rahvakogult ettepanekud. Sellise mandaadiga ettepanekuid ei ole varem linnas olemas olnud. Ja kolmandaks, me saame tõesti seeläbi teha inimestega sisulisemat koostööd,“ märkis Veersalu.

„Kõige olulisem seni käsitletud teema on minu jaoks autokesksus. Minu arust Tallinn on väga autokeskne linn, pargitakse isegi kõnniteedel. Me ei tohiks karta auto alla jäämist kõnnitee peal,“ sõnas rahvakogu osaleja Otto.

„Just hetk tagasi käisid siin kesklinnast rääkimas kaks linna esindajat, kelle arvates peaks samuti autod südalinnast välja tõrjuma. Ka linna poolt tuleb juba selliseid märke, niiet ei ole ainult, et linnakodanikud tahavad autode hulga vähenemist,“ ütles rahvakogul osaleja Tanel.

„Esimesel nädalavahetusel nägime, et kui me räägime haljastusest linnaruumis või linnarohelusest, siis ka autod, parkimiskohad ja rohelised alad võtavad ruumi. Me suuname inimesi mõtlema n-ö foorisüsteemis. Milliseid tegevusi linnaruumis lõpetada, mida jätkata ja rohkem või paremini teha ja mida uut siis hakata tegema,“ kirjeldas DD Demokraatiakeskuse rahvakogude ekspert Maiu Lauring.

Rahvakogu eesmärk on koondada kõik Tallinna inimesed – eri rahvused ja eriarvamused, mistõttu saabki linnale esitada asjalikud ettepanekud.

„See, mida kuulsime tolmeldajatest, mesilastest ja bioloogilisest mitmekesisusest on minu arvates väga oluline ning võimaldab loodusel linna tagasi tulla. Kolisime Tallinna 2022. aasta novembris, müüsin auto maha ja saan siin suurepäraselt hakkama, sest liikumisvõimalusi on nii palju. Tallinnas saab luua asju, mis toob inimesi kokku ja see muudab neid aktiivsemaks. Mulle meeldib see väga,“ rääkis osaleja Monica.

Rahvakogu on mõelnud tõesti kõigi tallinlaste peale, ka nende, kes seekord osalejaks ei valitud. Nii on oodatud kõik külastama veebilehte greentallinn.ee/rahvakogu, et tutvuda loengumaterjalide ja lähinädalal toimuvaga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.