Automaks vajutab hinnatõusul gaasi põhja: samal ajal tõuseb lähiaastatel veel diisliaktsiis ja lisaks automaksule peavad veoettevõtted hakkama turult CO2 kvooti ostma, mis kaubad-teenused omakorda kallimaks ajab. Kõige suurema obaduse saavad paljulapselised pered, pensionärid, puuetega inimesed ja nende aitajad, aga ka väikeettevõtjad, kelle elu sõltub vanast Ford Transiti laadsest kaubikust.

Rahandusministeeriumi esitletud automaksu eelnõust selgub, et 2025. aastast sisse viidav maks koosneks kahest osast: esmaregistreerimise ja aastatasust. Selle suuruse omakorda kujundavad iga sõiduki puhul selle vanus, täismass ja CO2 heitme kogus.

Üsna ilmselt muutuvad vanemad sõidukid turul senisest kallimaks. Kuigi esmaregistreerimise tasu tuleb ostjal kanda vaid siis, kui sõiduk on ostetud uuena või toodud Eestisse välismaalt kasutatuna, tõstab see kaudselt kõigi vanemate, juba siin registreeritud autode hinda.

Näiteks üsna tavaliseks ja keskklassi autoks peetava linnamaasturi Honda CRV omanikel tuleb rahakotti päris korralikult tuulutada (vt ka rahandusministeeriumi tabelit). 2350 kg massiga ning 196 g CO2 heitmega auto registreerimisel tuleb tasuda 6365 eurot ning aastamaks on 450 eurot.
Sisuliselt on paljude eakamate tarbesõidukitega aga niimoodi, et nende turuväärtus saab olema samasugune või madalamgi kui Eesti registrisse kandmise maks.

Seega, kuigi palju räägitakse, et kavandatav automaks soodustavat vanu ja tossavaid diisleid, on see vaid osaliselt nõnda. Tõsi, vanematele sõiduautodele rakendub sooduskoefitsient: mida vanem, seda väiksem aastamaks. Muidu pankrotistuks kasvõi Lõuna-Eestis elanikkond seoses automaksuga massiliselt.

Nõnda nagu ütleb pensionäride ühenduste liidu juht Andres Ergma, on just vanemad autod pensionäride põhiline liikumisvahend, milleta eriti maapiirkondades mitte kuidagi toime ei tulda. Piketiga käisid pensionärid Toompeal pensionäridele maksuvabastust nõudmas – mida mõistagi ei saadud.

Kogukam inimene ei mahu väiksemasse autosse

Teisalt vaenatakse registreerimis- ja aastamaksuga raskelt vanu mikrobusse ja töörahva jaoks olulisi nn kastikaid. 2000. aasta Volkswagen Transporteri esmase registreerimise tasu oleks 2350 eurot. Just selline oleks selle auto hind – kui tegemist on korras sõidukiga. Seega riiki vanemaid tarbesõidukeid kuigivõrd müügiks juurde vedada vaevalt et edaspidi tasub.

Ühtlasi võib nüüd vaid ette kujutada, milline vanarauavedu Eestisse pihta hakkab. Automüüjad, aga ilmselt ka amatöörid-spekulandid püüavad enne, kui maks 2025. a kehtima hakkab, viimast võtta ja oma laoseisu kasvatada. Enne 2025. aastat saab ju veel sõiduki registreerimismaksuta arvele võtta.

Kogukal vanemal mehel Ainil, keda juhuslikult Nõmme turu parklas kohtan, ei vedanud.
15 aastat vana Volkswagen Passat, mille ta hiljuti uuemapoolse Škoda linnamaasturi vastu välja vahetas, tulnuks talle maksu mõttes ilmselgelt odavam. Nii-öelda rahva soovile vastu tulles rakenduks maksu puhul vanusekordaja, mis soosib vanemaid sõidukeid. Need väiksemapalgalised, kes, vere maitse suus, on uue või uuema auto liisingut maksta pusinud, saavad seega paraja matsu.

“Olen poole töövõimega ja autot on vaja, et käia süüa ostmas,” räägib Ain, kelle põlveliiges ootab operatsiooni, kuid kellel on ka muid tõbesid. “Ilma autota istuksin kodus ja ei saaks üldse kuhugi. Kuna elan Harjumaal ringtee ääres, on Saue poodidesse tükk maad. Eelmine auto oli 15 aastat vana ja lagunes ära, tuli olude sunnil välja vahetada. Minna invaliidsust taotlema, et pääseda maksust – see on natukene naljakas suhtumine riigi poolt inimese suhtes, kellel on 50 tööaastat. Kas ma polegi siis paremat ära teeninud?”

Ain pusib turismi alal veel poole kohaga tööl käia. Ta räägib, et väiksesse autosse ei mahuks ta koguka mehena ära ja lisaks on talviti tänav alatihti lumest umbes: “Meil on 72 tunni tänav, vahel kolmandal päeval alles tuleb traktor. Ikka on jama!”

Seega pole ümbruskonna inimestelgi paremat võimalust kui hambad ristis hakata oma linnamaasturite eest suurt maksu maksma, sest väikeautoga oled talvel liikumisvõimetu.
Eesti autoomanike liit kogus automaksu vastu 70 000 allkirja veel ajal, kui oli juttu, et sellest koormisest peaks riigikassasse laekuma aastas 130 mln eurot.

Kui allkirjad olid pidulikult riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle antud, ei aimanud veel keegi, et valitsuse plaan on koguda hoopis suurem summa ehk 230 miljonit. Nõnda vähemalt hiljuti öeldi.

Autoomanike liidu juhi Priit Tammeraidi jutus, kui talle helistan, kordub fraas: “ma pean nüüd mõttes lugema kümneni”. Seega on meie jutuajamine taoline katkendlik või mõtestatud pausidega, et kõlaks ikkagi viisakalt.

Tammeraidi nördimusest võib aru saada. Allkirjade kogumisega tehti ränka tööd. 70 000 protestijat on Eesti mõistes väga tõsine number – vastuseks aga saadi veel hullemini nülgiv eelnõu, kui seda uneski osati näha.

Väikeettevõtjad saavad suure matsu

Eriti hämmastav on Tammeraidi arvates, et eelnõu õigustamiseks on kasutatud mõtet, nagu sellega “nügitaks” inimesi säästlikuma autokasutuse suunas: “Paratamatult tekkis küsimus, et kas kunagi ka teeröövlid “nügisid” teelisi liikuvuseelistuste muutmise nimel, ja esinügija oli kuulus Robin Hood.”

Tammeraidi sõnul – kui must huumor kõrvale jätta – võib eelnõus näha selgeid lobistide töö tulemusi.

Esiteks on selgelt eristatud eraisikud ja juriidilised isikud. Aastamaks hakkab sõiduki vananedes vähenema vaid eraisikust omanikel.

“Seega ma näen siin tõsist lööki neile ettevõtjatele, kes teenindavad väiksema maksevõimega kliente ja kelle sissetulek on niigi väiksem,” tõdeb Tammeraid, et maks sööb pisitegijaid suurfirmade kasuks välja. “Valgas peab 25-aastase, kuid korras hoitud Transitiga kolimisteenust pakkuv pereisa tegema päris palju tööd, et teenida tagasi oma vana pakibussi aastamaks, sest sõiduk on raske ja CO2 heide suur. Arvatavasti ei mahu tema ärimudelisse aga uue sõiduki liising, nii et eks näis, kuidas siis ettevõtlus äärealadel ellu jääb.”

Tammeraidi sõnul paistab seega selgelt välja huvigruppide töö selles suunas, et eraisikutele kuuluvad N1 ja N1G kategooria sõidukid ei saaks maksualandust seoses vanuse tõusuga. Jutt on maakeeles öeldes “kastikatest” ja mikrobussidest või kaubikutest.

Sest tõepoolest – väikefirmas võib muidu omanik registreerida sõiduki väiksema ehk eraisiku maksu saavutamiseks firma nimelt enda nimele ja sellega ikkagi teenust pakkuda. Sellise võimaluse välistamiseks on N1 ja N1G sõidukitest jäetud välja vanuse maksuvähenduse komponent.

Kaks pea samasugust VW-d toovad erineva maksu

Seega paistab Tammeraidi arvates  eelnõust üsna ilmselt välja suhtumine, et elagu suurfirmad ja surgu väikeettevõtjad. Inimesed kelle peresõiduk on rahvakeeli neliveoline “kastikas” või kaubik, millel on kuus istekohta ja suurem kaubaruum, peaksid ühtlasi nüüd ruttu oma autod maha müüma või välja vahetama.

Hea näide on Volkswagen Transporter ja Volkswagen Caravelle aastast 2000.
Transporteris võib olla kaks rida istmeid ja seega kuus istekohta, kuid tegemist on siiski N1 kategooria autoga. Caravelle seevastu on sama kerega “mahtuniversaal” ja temas on tavaliselt kolm istmerida. Kere, mootori ja veermiku osas on tegemist identsete sõidukitega.
Nüüd aga pange tähele numbreid. Valitsuse plaani kohaselt saab näiteks 20 aastat vana Volkswagen Caravelle omanik maksta vaid baasosa ehk 50 eurot aastas, aga pea samasuguse Volkswagen Transporteri omanik koguni 235 eurot. Ikka põhjusel, et Transporterit saab kohandada kaubaveoks.

Automaksu mõjust hindade kasvule pole aga seni üldse rääkida tahetud. Tantsus ümber inimeste isiklike sõidukite on jäänudki kõrvale, et täie rauaga ja ilma mingite vanusekomponentide hinnaalanduseta peavad maksu maksma veoettevõtted oma kaubabusside pealt.
Nõnda nagu ütleb autoettevõtete liidu direktor Kersten Kattai, on kaubavedu loomulikult üks tootmise sisendkuludest. Tarbija peab selle kasvu omakorda toote hinna tõusu kaudu kinni maksma. Suured veoautod on meil juba maksustatud.

Kõikjal teedel-tänavatel aga askeldab meeletu hulk kaubikuid, mis kuhugi midagi veavad, ja kõik nad lähevad nüüd maksu alla. Piir jookseb 3,5 tonni juurest. Torumehed, ehitajad, kullerid, postifirmad. Kulud tõusevad kõigi jaoks.

“Pakivedu, toiduvedu, mööblivedu – see on lõputu loetelu ja kõigi nende puhul läheb maksutõus lõpp-teenuse hinda,” nendib Kattai. “Alguses seoses automaksuga ei olnud seda plaani, et hakata lisaks veel ka ettevõtte majandustegevust lisamaksustama, see asi tuli mullegi üllatusena.”

Tõepoolest, kui meenutada, siis oli algse maksuplaani puhul juttu 120 miljoni kogumisest aastas. Mitte 230 miljonist, nagu praegu.

Siiski on automaks vaid üks killuke lähiaastate hinnatõusude mosaiigis.

Perioodil 2024-27 tõuseb diislikütuse aktsiis – õigemini viiakse see tagasi koroonakriisi eelsele tasemele.

Lisaks tuleb transpordiettevõtetel hakata 2027. aastast osa võtma CO2 kvoodikaubandusest. Kui jätta nafta hinda niigi tõusule survestavad sõjad kõrvale, siis ainuüksi kõik see kokku lisab diislikütuse liitrihinnale umbes 30 senti.

Kokkuvõtlikult: inimesele tähendab automaks otsest väljaminekut enda sõiduki eest ja kaudsemaid väljaminekuid hinnatõusu kaudu kauplustes-teenindustes. Pluss siis juba järgmisest aastast rakenduv käibemaksu tõus.

Rohemaksu asemel tuli varamaks

“Sisuliselt riik näitab, et vallasvara omamine on maksustatav, ja sellest püütakse teha meil uut normaalsust,” nendib Priit Tammeraid mõrult, et keegi ei usu juttu mingist rohenügimisest. “Sotsiaaldemokraatide esimees on rahulolevalt öelnud, et uus maksukava on sotsiaalselt õiglane ja rikkad peavad panustama rohkem. Siin ma tahaks välja tuua, et rikkamad on tavaliselt ettevõtlikumad ja mingite teenuste hind tavainimesele lihtsalt tõuseb – rahandusministeeriumi näidisarvutuses muuhulgas toodud Porsche Cayenne automaksu võrra. Või siis veidi rohkem. Selle maksavad kinni need isikud, kellele on lubatud nende vaesuse ja viletsuse tõttu piirduda 50 euroga aastas. Juba olen ma kuulnud oma tutvusringkonnas mitut riigis pettunud isikut ütlemas, et esimesena nad hoiavad nüüd kokku kaitseliidu aastamaksu pealt ja panustavad edaspidi selle riigi kaitsesse automaksu kaudu.”

Automaksuga nülitakse või nügitakse eriti palju just nõrgemaid ühiskonnarühmi
Sõiduauto registreerimistasu, mis oleks põhiline aastamaksu kõrval, koosneks eelnõu järgi kolmest osast. Esimene on
baasosa, mis on alati 300 eurot. Lisaks sellele tuleb arvestada CO2 komponenti ja täismassi komponenti. CO2 komponent sõltub auto heitgaaside kogusest. Kui täismassi komponent kehtib tavaautodele alates kahest tonnist, siis elektriautodele alates 2,4 tonnist.

• Rohenügimise sildi all maksustatakse sisuliselt inimeste hobisid, mis keskkonda kuigivõrd ei saasta. Näiteks mootorrattad on samuti maksustatud aastamaksuga tavaliselt vahemikus 45-60 eurot – sõltuvalt kubatuurist. Mootorratta mugav kasutusperiood meie kliimas on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Seega nõuab riik seda raha omanikult neljakuise kasutusaja eest.
• Sama lugu on lumesaanidega: igal aastal ei ole võimalust nendega sõita ja keskmiselt vältab hooaeg paar kuud. Keskmise lumesaani aastamaks oleks u 60 eurot. Lihtne loogika ütleb, et selle hobi eest tuleb maksta riigile 30 eurot kuus.
• Elektriautodele on maks tehtud soodsaks: näiteks Nissan Leafi registreerimistasu oleks 300 eurot ja aastamaks 50. See on aga iganenud lähenemine, sest paljudes maades hakatakse elektriautosid üha enam ja kõrgemalt maksustama. Elektriautod on rasked ning kulutavad tänavakatet ja rehve. Näiteks soomlaste 2022. aastal tehtud uuringu kohaselt eraldub rehvidest isegi kuni tuhat korda rohkem kahjulikke ühendeid kui heitgaasidest.
• Ettevõtetele asetatakse automaksuga täiendav maksukoormus, mis eriti valusalt lööb pisifirmasid ja pereettevõtteid, kes kasutavad ühte-kahte kaubikut, sest nendele maksusoodustused ei laiene.
• Inimesed, kelle pereautoks on olnud teatud mikrobussid või kastiautod, peaksid neist loobuma, sest sõiduki vanuse maksusoodustust erinevalt tavasõiduautost ei saa.
• Üsna sarnaste rahvaautode puhul on maksusumma väga erinev. Näiteks 2019. a Volkswagen Passati puhul on aastamaks 149 eurot ja registreerimistasu 2205, samas kui Skoda Octavia puhul on samad numbrid 50 ja 885. Asi on mootorite erinevuses ja väikeses kaalu- ja heitmevahes VW kahjuks.
• Maksuvabastus on plaanis vaid otse puuetega inimeste veoks kohandatud sõidukitele. Samas peavad tavaautot kasutavad puuetega inimesed, omastehooldajad ja pensionärid muidugi maksma täie rauaga.
• Kogukatele inimestele võib automaksu nimetada ka tervisemaksuks. Rohkem ollakse kohustatud tasuma ainuüksi põhjusel, et väiksema sõiduki rooli taha hästi ära ei mahuta.