Tallinna linnavalitsus esitas volikogule linna 2023. aasta teise lisaeelarve eelnõu, millega täpsustatakse eelarves planeeritud tulusid, kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid. Suurim kulude kasv on planeeritud hariduse ning teede ja tänavate valdkonnas.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart rõhutas, et pealinn on jätkanud konservatiivset eelarvepoliitikat, et tagada linlastele kõikide avalike teenuste osutamine ja katkematu kättesaadavus. „Lisaeelarve üks peamine prioriteet on haridus, seal hulgas eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine. Oleme sellega juba varem alustanud, kuid nüüd suuname sellele veel täiendavat ressurssi,“ märkis linnapea.
Kõlvart selgitas, et lisaks haridusele suunatakse vahendeid ka teistesse valdkondadesse, ühtlasi suunatakse oluline osa täiendavatest tuludest linna hoiustesse, mille arvelt saab vajadusel katta järgmise eelarveaasta kulutusi. „Teede ja tänavate korrashoiu valdkonnas nähakse ette täiendavad vahendid erakorraliste ilmastikuolude ja teede erakorralise puhastuse reserviks ning Euroopa rohelise pealinna projekti „Rohejälg“ raames eraldatakse raha investeeringuteks Pirita jõesuu pargi ja Linnahalli pargi rajamiseks,“ tõi linnapea näiteks.
Lisaeelarve eelnõus suurenevad Tallinna 2023. aasta tulud kokku ligi 33,1 miljoni euro võrra. Tulumaksutulu suurendatakse 20 miljoni euro võrra tänu parematele tööturu ja hõive näitajatele, mis ületavad eelarve planeerimise aluseks võetud konservatiivseid prognoose. Samuti on olnud prognoositust parem erinevate linnaasutuste omatulu.
Lisaeelarve tulemusena suurenevad linna tegevuskulud kokku ligi 5,4 miljoni euro võrra. Haridusega seotud kulude suurenemine on seotud Ukrainast saabunud sõjapõgenike lastele hariduse tagamisega ja eestikeelse õppele ülemineku toetamisega. Selle raames käivitatakse näiteks pilootprojektina vene õppekeelega lasteaedade ja koolide õpetajate keeleränne, soetatakse Opiqu litsentsid vene õppekeelega põhikoolide 5.‑9. klasside õpilastele ja Kopli ametikoolile ning keeleäpid umbes 700 muu emakeelega õpetaja eesti keele taseme tõstmiseks.
Kultuuri-, spordi- ja sotsiaalhoolekande valdkondades täpsustatakse tegevuskulusid vastavalt tegelikule vajadusele. Näiteks nähakse ette täiendavad vahendid lapsehoiuteenuse hüvitisele ja puudega lapse toetusele tagamaks vajalikud ressursid toetuste väljamakseteks eelarveaasta lõpuni. Suurenevad Tallinna Kiirabi tegevuskulud seoses osutatava teenuse mahu täpsustumisega.
Investeerimistegevuse eelarves tehakse muudatusi kogumaksumuste ja 2023. aasta kulutuste osas. Investeeringuobjektide kogumaksumused suurenevad peamiselt ehitushindade kasvu tõttu. Samas vähendati kulutusi mõnedel objektidel, kuna projekteerimis- ja ehitustööd on viibinud seoses töödele esitatavate nõuete kasvuga.
Lisaks kajastatakse lisaeelarves uusi välisrahastusega projekte, mis hõlmavad erinevaid valdkondi, nagu kestliku valitsemise edendamine, modernistlike linnaosade taaselustamine, turvalisuse arenguprogramm omavalitsustele ning ööelu majanduse ja -korralduse uurimine. Projektid on suunatud erinevatele valdkondadele ja eesmärkidele, aidates parandada linna elukvaliteeti ja teenuste kättesaadavust.
Lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 33,1 miljoni eurot. Tallinna linna 2023. aasta eelarve kogumahuks on 1,18 miljardit eurot.
