"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Mupo juht Aivar Toompere: Mõni eriti agar valesti parkija on aastas kogunud 150 trahvi ehk siis peaaegu igal teisel päeval (2)
19. oktoober 2023
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere. Foto: Aleksandr Guzhov

Tallinna munitsipaalpolitsei amet ehk mupo saab oktoobris 20-aastaseks, kuid intervjuu selle juhataja Aivar Toomperega pole pelgalt juubelijutt. Mupo on ööpäev läbi rakkes ja järjest enam märgatav linnapildis. Kuni seitse ekipaaži iga päev töös ja 35 000 trahvi aastas valesti parkijatele nõuavad tublit pingutust. Mupo ridadesse kuulub aga ka 35 orkestrimängijat, kellega järgmisest aastast jagatakse ühist katusealust, mis toob töisesse rutiini veidi vaheldust.

Tallinna munitsipaalpolitsei ehk kõnekeeles lihtsalt mupo saab oktoobris 20 aastaseks. Kas võib öelda, et mupo on valmis?

Nii nagu Tallinna linn, ei saa ka mupo valmis. Oleme pidevas arengus, mida näitab kasvõi see, et kui alustasime kaheksa inimesega, siis nüüd on meil 180 töötajat. Areneme ja kasvame jõudsalt.

Milliseid ülesandeid on mupo täitnud?

Kui alustasime, kontrollisid meie kontrolörid peamiselt bussisõitjaid, kel kõigil pidid olema kehtivad sõidupiletid. Vahepeal tekkis koolide valve probleem, kui meie turvamehed pidid koole valvama. See kasvatas mõneks ajaks ka koosseisu päris suureks. Kui ma seitse aastat tagasi muposse tulin, siis oli siin tööl veidi üle 100 inimese.

Meie peamised ülesanded on ikka parkimise kontrollimine, avalik heakord, mille aktuaalsus sügis-talvisel perioodil avaldub lume ja jääga ehk libedate tänavate ja kõnniteedega. Õnneks sel suvel polnud iga-aastast muruteemat, kus omanikud said lubada muru kasvu vaid teatud piirini ning üle selle kasvanud muru pidi ära niitma. Nüüd sai loodus linnas vohada ja meie keskenduda praktilisematele probleemidele. Viimaste aastate suurim meie töömaale lisandunud valdkond on taksondus. Meie väljastame lubasid ehk nii teenindus- kui ka sõidukikaarte. Samas teeme taksonduses ka järelevalvet.

Koroonakriis tõi teile uusi väljakutseid?

Koroonakriisi ajal ja eriti selle alguses oli üheks pingelisemaks tööks piirata avalikke kohti, eriti laste mänguväljakuid. Kulutasime selleks ühes aastas koguni 15 kilomeetrit mupo linti märgistamaks platsid ära niimoodi, et keegi neid kasutada ei saaks.

Suurim väljakutse, mille üle ka enim uhkust tunneme, oli kohe pärast Ukraina sõja algust, kui Tallinna linnapea tegi mupole ülesandeks korraldada sõjapõgenike vastuvõtt. Saime sellega hästi hakkama, kuigi meist keegi ei osanud algul prognoosida, et põgenikke tuleb siia kümnete tuhandete kaupa.

Kas kõik pileti- ja parkimiskontrolörid hakkasid siis vahepeal tegelema sõjapõgenikega?

Põhimõtteliselt küll. Bussikontrolörid võtsime täielikult maha ja panime nad ööpäev läbi tegelema põgenikega. Patrullid jõudsid teenindada peamiselt ainult hädapäraseid väljakutseid. Kuigi reageerisime ka üldistele väljakutsetele, siis võtsid need sel ajal lihtsalt kauem aega. Vedasime põgenikekeskusest inimesi laiali, aitasime ja juhendasime, kuidas oskasime ja jaksasime. See oli väga ressursimahukas töö, aga saime hakkama.

Selline aeg ei kestnud siiski väga kaua?

Jah, riik võttis paari kuu jooksul pärast sõja algust põgenikekeskuse üle ja meie töötajad said naasta varasematele kohtadele. Meie praegu enam sõjapõgenikega ei tegele.

Miks inimesed üldse helistavad muposse?

Palju on helistamisi valesti parkimise pärast. Elu on näidanud, et kui keegi saab murul parkimise eest trahvi, siis järgmine kord ta sõidab juba lahtiste silmadega ega pargi enam valesse kohta. Vastupidi: kui ta märkab valesti parkijat, siis helistab pigem ise meile. Mõni mainib isegi seda, et kui sai eile selles kohas trahvi, siis peaks mupo tulema ja tegema trahvi ka teisele, kes täna selles kohas parasjagu pargib.

Pealekaebamist on päris palju. Meil on nii palju väljakutseid, et me põhimõtteliselt jõuamegi ainult neid teenindada.

Aastas teeme põhiliselt valesti parkimise eest väärteo trahve ligikaudu 35 000 korda. Kümnete tuhandete puhul aga piirdume hoiatusega, kui parkimise kord on ebaselge.

Aastas teeme põhiliselt valesti parkimise eest väärteo trahve ligikaudu 35 000 korda. Kümnete tuhandete puhul aga piirdume ka hoiatusega, kui parkimise kord on näiteks ebaselge. Juht sai valesti aru märgist, teda ei trahvita ja pannakse vaid kollane lipik aknaklaasile kojamehe vahele.

Kui aga kuhugi pannakse uus keelav märk välja, siis ei lähe me kohe järgmisel hommikul trahvima, vaid piirdume paari esimese nädala jooksul hoiatusega. Paljud saavad sellest aru ning kõnnivad edaspidi oma 50 või 100 meetrit jala.

Kuna autode arv linnas suureneb, siis on ilmselt ka valesti parkijaid järjest rohkem?

Rohkem ei ole valesti parkijaid, vaid on neid inimesi, kes valesti parkijatest meid informeerivad. Üha rohkem tuleb ette ka selliseid, kes pargivadki meelega valesti ja maksavad trahvi ära. Odavam on maksta meile trahvi kui maksta vanalinnas parkimise eest. Mõni eriti agar tegelane on aastas kogunud 150 trahvi ehk siis peaaegu igal teisel päeval.

Mõned aktiivsemad linnakodanikud mitte ainult ei anna märku valeparkijatest, vaid sekkuvad ka ise. Osa sõidab lihtsalt linnas ringi ja kui näevad valesti pargitud autot, siis annavad meile kohe teada.

Kuid meie roll ei piirdu vaid trahvide väljakirjutamisega. Menetleja peab kõik need trahvid sisestama ja välja saatma. Kui läheb vaidluseks, siis see omakorda pikendab protsessi.

Milliseid õigusi ja kohustusi on mupole viimaste aastatega juurde tulnud?

Ühistranspordi seadus annab meile õiguse kontrollida taksosid. Saame kontrollida heakorra eeskirju, mis puudutab eriti lemmikloomade pidamist. Koerad peavad Tallinnas olema rihmastatud, kuid aegajalt seda ei järgita. Õnneks on lemmikloomapidajad mõistvad ja kui neile märkus teha, siis järgmine kord on koer juba rihma otsas.

Rohkem ei ole valesti parkijaid, vaid on neid inimesi, kes valesti parkijatest meid informeerivad.

Mõni küll üritab vaielda, et minu lemmik on nii sõbralik ja nunnu ning kedagi ei puutu. Kuid on ka näiteks väikese koera huvides, et kui tuleb kuskilt suur koer ning väike hakkab suure eest ära jooksma, siis peremees enam koera kätte ei saa ja suur koer võib väiksele liiga teha.

Koerad on ka inimesi hammustanud …

Mõni aeg tagasi juhtus selline lugu, et suur koer hüppas aia peale ning hammustas tänaval kõndinud inimest. See asi jõudis kohtusse. Koeraomanik üritas küll vastu puigelda, et see polnud üldse tema koer, kuid mupo ametnikud tõestasid, et seda tegi tema koer. Ta sai 700 eurot trahvi, et ei täitnud oma hoolsuskohustust. „Lemmikloomal oli võimalus ohustada avalikus linnaruumis kõndijaid,“ märkis kohus.

Millised asjad on mupole tähtsad ja väärtuslikud?

Oleme viimasel ajal rohkem rõhku hakanud panema koolitustele ja enesearendamisele. Soovime, et meie ametnikud suhtleksid senisest rohkem inimestega. Et nad märkaksid ja aitaksid.

Rõõmu teeb näiteks see, kui välijuht annab hommikusel ülevaatel teada, et meie inimesed aitasid mõnel vanainimesel üle tee minna või bussipeatuses külmal ajal tukkuma jäänul koju jõuda. Märgatakse sedagi, kui laps on palaval ajal jäetud üksinda autosse. Kõik, mis on seotud vanurite ja laste aitamisega teevad meele rõõmsaks. Igasugune abi on tore ja teretulnud.

Kui paljud mupo töötajad saavad igapäevaselt inimestega tegeleda?

Meil on 175 ametikohta, kuid nendest 35 on koosseisuline orkester. Igas linnaosas on kaks kuni neli piirkonna töötajat ja nad asuvad linnaosavalitsustes. Nad tegelevad linnaosas kodanike kaebustega ning jälgivad ka avalikku korda ja parkimist.

Patrulliosakond tegeleb põhiliselt piletite kontrollimisega ühissõidukites ning parkimise järelevalve ja väljakutsetega. Kabinettides töötab umbes veerand inimestest ja ülejäänud tegelevad vähemal või suuremal määral välitöödega.

Patrullid on pidevas liikumises. Tipptundidel on väljas kuni seitse patrulli, hilistel öötundidel sõidab ringi vähemalt üks patrull. Oleme rakkes ööpäev läbi.

Silmad ja kõrvad on mupol siis igal ajal olemas. Kas on valdkondi, kus käed lühikeseks jäävad?

Palju on probleeme liikluses, olgu see siis nn telliskivi märgi alt sissesõidul või ühesuunalisel tänaval vastassuunas sõitmisega, samuti punase tulega sõitmisel või ühissõiduki sõidurajal nende sõitjatega, kes seal sõitma ei peaks. Võiksime rikkujatega rohkem tegeleda ja neid karistada, kuid me ei saa. Praegu sellist õigust mupol ei ole.

Probleem on piltlikult öeldes uhketes maasturites, kes liikluseeskirja rikkudes meile vaid lehvitavad.

Paradoks on selles, et ühissõidukite rajal liiklejatest võime kinni pidada vaid ühissõidukeid ehk busse ja taksosid. Aga probleem pole nendes, kes seal võivad sõita, vaid piltlikult öeldes uhketes maasturites, kes liikluseeskirja rikkudes meile vaid lehvitavad.

Kuidas sellele piir panna?

Oleme pakkunud liiklusseadusesse parandusi. Praegu need ringlevad riigiasutustes ja osa on jõudnud ka riigikokku. Mida neist parandustest arvestatakse ja mida mitte, selles osas hetkel teadmine puudub.

Aga kui praegu räägitakse, et riigil on ressurssi vähe ja politsei mõtleb kogu aeg, kuidas ülesandeid kellelegi teisele anda ning keskenduda rohkem raskematele rikkumistele, siis Tallinnas on küll kohalik omavalitsus valmis riigile oma abikätt ulatama.

Teisalt pole meil näiteks õigust tegeleda ka valesti peatujatega. Saame neid küll korrale kutsuda, kuid õigust trahvida, nagu valesti parkijaid meil pole. Siin on seadusandja teinud ilmselt apsaka ja hea, kui seegi ära parandatakse.

Praegu pole teil õigust bussis laamendajat kinni pidada või ka pargipingil magavat joobes inimest kainenema toimetada. Kuidas nendega ilma nn sunnimeetmeid kasutamata toime tulla?

Õnneks jääb neid vähemaks ja inimesed on muutunud õiguskuulekamaks. Bussis laamendajaid on haruharva. Mis puutub aga isikuvabaduste piiramisse, siis siin peaks seadusandja tegema juba üsna palju muudatusi.

See ei tähenda ainult seda, et meile antakse õigused, vaid selleks peab ka valmis olema. Valmistume selleks sedasi, et sisekaitseakadeemia korraldab meile kutseõpet, kus mupo ametnikud saavad viienda taseme korrakaitseametniku kutse. Selle väljastab kutsekoda ja meie ametnikud võivad kogu Euroopa Liidus korrakaitse ametnikena töötada.

Mupo ametnikud on valdavas enamuses ette valmistatud selleks, et kui riik ühel päeval ütleb, et tegelege nüüd ka sunnimeetmetega, siis võime oma inimeste valmisoleku poolest seda teha. Teine asi on tehniline pool, sest alkoholijoobes inimest oma autosse ei pane, vaid selleks peab olema vastava varustusega masin. Peaksime hakkama kandma kuuliveste ja enesekaitsevahendeid. Praegu on meil enesekaitsevahendina kasutada ainult gaas.

Mida peaks tavaline linnakodanik mupost teadma lisaks sellele, et kui tekib ohtlik olukord või probleem, siis tasub helistada numbril 14410?

Väga positiivne on see, et hoopis meie korrapidajale helistatakse ja küsitakse, kuidas helistada politseisse või päästjatele. Meid teatakse ja meie kontakt on olemas.

Väiksema asja puhul sekkume ka ise. Meil pole raske mingi kanalisatsiooniluuk oma kohale panna, kui see on ära nihkunud

Kui aga tekivad ohtlikud olukorrad, näiteks tormi ajal, kui langevad puud või lendab ehitusmaterjal, siis saab meile ikka helistada. Ohtlikus olukorras võtame ise kontakti päästjate või teiste vajalike teenistustega.

Väiksema asja puhul sekkume ka ise. Meil pole raske mingi kanalisatsiooniluuk oma kohale panna, kui see on ära nihkunud. Meie poole võib alati pöörduda.

Milline on mupo 20 aasta pärast?

Mupo on hea partner kõigile, kellega koos töötame, olgu selleks siis politsei, päästjad või kiirabi. Mitte meie ei pöördu enam politsei poole, et vaja on appi tulla, vaid politsei pöördub hoopis meie poole, et tulge näiteks lahendage parkimisprobleem ära, sest teil on see kogemus olemas. Tegeleme sellega iga päev. Politsei pole viimastel aastatel Tallinnas vormistanud enam ühtegi parkimistrahvi. Lahendame politseiga koos ka näiteks naabrite vahel tekkivaid tülisid või kommunaalvaidlusi või kui öötundidel kostab kuskilt liialt vali muusika.

Areneme koos uute kohustuste ja õiguste tekkimisega. Uus aeg nõuab ka uusi inimesi uute teadmiste ja oskustega. Areng saab tulla lisaks ka suurema finantseerimise abil, sest praeguse rahastamisega me midagi suuremat juurde võtta ei saa. 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Natuke mõtlemist
22. okt. 2023 08:27
Kui Mupo käib kiriku platsil ülestõusmispühade ajal trahve tegemas, ega see nüüd normaalne ka pole.
Vootele
20. okt. 2023 14:28
See kõnniteedel parkimine ja peatumine on küll üle mõistuse epideemia. Eriti peale kullerteenuse massidesse liikumist. MUPO jõuab tegeleda vaid jäämäe tipuga. Siin oleks vaja kindlasti kordades tõhusamat järelvalvet.