„Valitsusel puudub arusaadav ja muutunud olusid arvestav majandusarengu strateegia, mis koos maksutõusudega suurendab oluliselt ebakindlust ühiskonnas tervikuna ja halvendab otseselt majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning konkurentsivõimet,“ iseloomustas Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts praegust peataolekut majanduses, mille langus kestab juba üle aasta.

Olukord on tema sõnul nii nigel, et selle parandamiseks tuleb kiires korras ohjata bürokraatiat, viia läbi riigieelarve revisjon ning piirata riigi haldusfunktsioone. „Ei ole mõeldav, et jätkame samas mahus uute reeglite ja nõuete kehtestamisega ilma mõtlemata, et kas ja kuidas mõjutavad need meie majanduse käekäiku ning konkurentsivõimet.“

Konjunktuuriinstituudi hinnangul on majanduse ning eriti tööstuse praegune olukord mitterahuldav. Suurimaks puuduseks on vähenenud nõudlus ning ekspordi vähenemine.

Suur mure on vaadates eksportiva tööstuse käekäiku ja eriti nendes sektorites, kus viimastel aastatel on nähtud just tugevat kasvu. Need on puitmaja tootjad, aga ka metalliettevõtted, põllumajandus, toidutootjad, elektriseadmete tootjad. Kõikide nende sektorite näitajad on ekspordi vaates languses ning tootmismahud on langenud Euroopa Liidus kõige rohkem.

„Tööstussektori kindlustunne on 2009. aasta tasemel, kui oli ülemaailmne majanduskriis. Peamiselt on eksport ju see, mis toob riiki raha juurde ning seetõttu peame mõtlema, mis on meie konkurentsieelised täna ja ka homme, et tagada meie ettevõtete konkurentsivõimekus eksportturgudel,“ märkis Palts.

Vaja suuremat tuge

Ta tõi esile, et ettevõtjad, kes otsivad uusi eksportturge, väärivad selgelt riigi suuremat tähelepanu ja tuge, on see siis ühistegevuse toetamise või muude algatuste kaudu. See tugi võiks olla veelgi sihitum ja tugevam.

„Teame puitmajasektori näitel, et Skandinaavia turud on praktiliselt ära kukkunud, taastumist lähiajal näha ei ole. Nii otsivad ettevõtted juba mõnda aega uusi võimalusi nii Euroopas, kus ka paraku kõige paremad ajad tervikuna ei ole,“ tõi ta näiteks.

Koos erialaliitudega tuleks Paltsi hinnangul välja sõeluda 3-5 prioriteetsemat sihtturgu, kus ettevõtjad näevad ühiselt kõige suuremat potentsiaali, kus nad praegu ise on esimesi samme tegemas. „Tuleb panna veelgi suurem jõud nendele turgudele, on see siis esindajate näol, turundustegevuste näol, messi ühiskülastustena – kõik, mis tegelikult ettevõtjat võiks selles situatsioonis aidata. Kui me suudame seda avaliku sektori, riigi esindajate toel kiirendada, siis see on väga väärtuslik ja seda ettevõtjad kindlasti ka kõrgelt hindavad,“ selgitas ta.

Uusi makse ei kehtesta

Palts tõi ka eriliselt välja, et Eestil on kindlasti vaja adekvaatset hinnangut muutunud majandusolukorrale ja sellele, kuidas lähiperspektiivis võiksime sellest langusest kõige kiiremalt ja valutumalt välja tulla ning majanduse kasvule pöörata. Need strateegiad, mis on praegu jõus on valdavalt koostatud enne 2022. aasta algust ehk enne Ukraina sõja algust ja ei arvesta neid mõjusid, mis paratamatult on uudses olukorras ettevõtjaid mõjutamas.

„Ettevõtjate seisukohast majanduslanguse ajal uusi makse ei kehtestata. Need viivad majandusest selgelt raha välja, mida majanduslanguse ajal oleks vaja pigem kasutada investeerimiseks ja majanduse elavdamiseks,“ rõhutas ta lisades, et enne uute maksude kokkukogumist ja kehtestamist tuleb vaadata üle, kas me kehtivate maksude kogumisel saaksime veel teha midagi paremini, et tagada paremini ausat konkurentsi ja olla veelgi efektiivsemad maksukogumises.

Paltsi sõnul on meil kindlasti ruumi ohjata kasvavat bürokraatiat, vähendada regulatsioone või vähemalt neid mitte suurendada. Riigi sekkumine ettevõtlusesse, on see haldusfunktsiooni või mõne muu funktsiooni kaudu, on üheselt halb. „Mida vabam on ettevõtlus, mida vabamad on ettevõtlusettevõtted keskkonnas tegutsema, seda tõenäolisemalt nad ka kasvavad, seda tõenäolisemalt on nad motiveeritud investeerima ja tulevikku panustama.“

Majanduse alustala pikali

Eesti masinatööstuse liidu juht Raul Kütt ütles, et Eesti tööstuse pikaajaline langus tuleneb mitmete halbade asjaolude kokkulangemisest. Vaevalt hakati koroonakriisist välja tulema, kui algas energiahinna hüppeline tõus. Koroona tuli tööstusele suhteliselt hea aja järel ja tänu sellele oli paljudel Eesti ettevõtetel kogunenud kasumit, mida kasutati investeerimiseks.

„Energiahinna tõus viis meie tööstusettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda võrreldes naabritega ja tõstis meie tootmise hinna liiga kalliks Põhjamaade turu tarvis. Sellele järgnev sõda Ukrainas lõi sassi sissetöötatud tarneahelad ja tõstis näiteks metalli hinna seninägematusse kõrgusse. Praeguseks on metalli hind küll langenud, kuid väga heitlik energiakandjate hind ja töötajate tõusnud palgaootused on teinud meie töötleva tööstuse olukorra väga raskeks,“ nentis Kütt.

Et majandus ja tööstus(eksport) võtaks taas jalad alla on Küti hinnangul vajalik Põhjamaade ja Euroopa turul majanduse tõus, mis annaks tööd ka meie ettevõtetele. „Kuna meie tootmise hind on muutunud lähimatest konkurentidest kallimaks, siis võib juhtuda, et tellijad, kes meil olid enne kriisi, hakkavad otsima odavamaid tarnijaid teistest riikidest,“ prognoosis ta.

Samas Eesti valitsus saaks ettevõtluse arengut soodustada sellega, et esimese sammuna tunnistaks ettevõtluse ja eriti eksportiva töötleva tööstuse rolli majanduse alustalana. Koostöös tööstuse ja ülikoolide esindajatega tuleks olukorda analüüsida ja ühiselt välja töötada meetodid majanduse taaskäivitamiseks.

„See ei tähenda toetuste andmist vaid analüüsi, mida teevad meie konkurentide valitsused ja tagada, et meie majandusolukord ei oleks piiravam kui naabritel. Maksutõusud ei ole kindlasti majandust soodustav meede,“ kinnitas Kütt sarnaselt Paltsile.

Majanduspoliitika vajab rohkem selgust

Taltechi makroökonoomika professor Karsten Staehr tõi välja, et majanduse olukorra halvenemine oli suuresti põhjustatud Eesti piiridest väljaspool toimunud sündmustest, aga Eesti ei olnud korralikult ette valmistatud. Energiahindade kriis tabas Eestit eriti tugevalt, kuna Eesti tööstus kasutab palju energiat. Samuti oleme me lükanud edasi ettevõtete, kodumajapidamiste ja elamute energiasäästmise meetmeid.

„Eestit on tabanud ka nõudluse vähesus meie ekspordi järele, nii traditsioonilise ekspordi osas Venemaale kui ka ekspordi osas Põhjamaadesse. Ka oluline turismitööstus kannatab, kuna turistide arv kasvab ainult tasapisi. On ka võimalik, et palgatõusud, mida paljud on saanud, kompenseerimaks kõrgemaid energiahindu, on vähendanud meie ekspordi konkurentsivõimet. Põhjamaades on palgatõusud olnud palju madalamad,“ märkis Staehr.

Teine majanduslanguse põhjus on tema hinnangul kindlustunde puudumine. Ettevõtted kardavad geopoliitiliste riskide ning energiahindade, eksporditurgude ja nõudlusega seotud ebakindluse tõttu investeerida. Kodumajapidamised vähendavad ebakindluse ja kõrge inflatsiooni tõttu tarbimist. Selle tulemusena on Eesti ettevõtetel keeruline leida oma toodangule tarbijaid.

Et majandus võtaks taas jalad alla tuleb meil Taltechi teadlase sõnul lihtsalt oodata ja loota maailmamajanduse ja geopoliitilise olukorra paranemisele. Rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad, et me oleme nüüdseks põhjale lähedal ja majandus hakkab järgmise aastal jälle kasvama, kuigi mitte väga kiiresti.

Palgad on viimase kahe aasta jooksul võrreldes meie konkurentidega kiirelt kasvanud ja see võib olla kahjustanud meie konkurentsivõimet. Madalam palgakasv võib parandada konkurentsivõimet ja eksporti, kuigi efekt on ilmselt aeglane ja järkjärguline.

Paljud väidavad ka, et majanduslangus on valitsusele hea aeg sekkuda ja teha kulutusi, et korvata sise- ja välisnõudluse vähenemist. „Võib olla hea aeg koolimajade renoveerimiseks, teede parandamiseks ja sõjalise infrastruktuuri ehitamiseks. Probleem on muidugi selles, et selliseid meetmeid tuleb finantseerida,“ nentis Staehr.

Igal juhul aga vajab Eesti majanduspoliitika rohkem selgust ja prognoositavust. Viimastel aastatel on poliitikas olnud muutuseid ja kannapöördeid, mis muudab ettevõtete ja kodumajapidamiste elu keeruliseks. „Abi oleks suuremast selgusest majanduspoliitika osas pikemas perspektiivis, aga see vajaks muidugi Eesti peamiste erakondade vahelist koostööd,“ tõdes Staehr.