Äsja lõppes pealinnas Eesti suurim moepidu Tallinn Fashion Week, mille põhjal võtame nüüd ette moepildi Tallinna linnatänavatel. Mis toimub moelinnade laboratooriumites ning millest mõjutatuna üldse sünnivad uued moevoolud?
Eesti moe tippsündmus Tallinn Fashion Week toob lavale siinsete moeloojate värskeimad kollektsioonid – litrid, glamuur, sits ja sats vastandumas minimalismi ja lihtsate lõigetega. Erksad värvid versus must ja tuhmid ning tusased toonid – valik on lai. Moemaailm on alati olnud dünaamiline ja kiiresti muutuv, peegeldades nii ühiskonna maitseid kui ka väärtushinnanguid.
„Mulle meeldib vaadata, kuidas uus generatsioon tuleb altpoolt peale ning kuidas noored riietuvad. Nende mood on see, mis hakkab tegelikult ka meid edasi juhtima,“ rääkis moelooja Anu Ling.
„Mulle meeldib väga, et siia on tekkinud selline omamoodi berliinilik lähenemine, inimesed julgevad käia riides nii nagu nad soovivad ja ei pelga enam nii palju võõristavaid pilke,“ märkis EKA moedisaini osakonna juhataja ja professor Piret Puppart. „Miks me ei võiks linnatänavat kasutada siis oma sellise teatri- või elulavana?“
Esimest korda ajaloos võib inimene end tänaval tunda kui elulaval, sest piiranguid ju pole, kanna mida soovid. Stiilist on saanud justkui visiitkaart. 1918. aastal poliitilistest pingetest ülekeeval ajal näis moest mõtlemine asjakohatu, kuid ometi aitasid sätitud välimus ja korrektsed rõivad kaasa eneseväärikuse hoidmisele. Ka 1929. aastal maailma tabanud majanduskrahh tõi moepilti silmnähtavad muudatused. Viimase aja suurimaks pöördepunktiks Tallinna tänavamoes on aga võib-olla olnud hoopis koroona.
„Enne oli ka selliseid sähvakaid, aga mulle tundus, et see kodus olemine muutis arusaama sellest, mis see meie ruum on ja kuidas seda täita. Enam ei koondu selline efektitsemine ja pöörasus ainult moenädalale,“ sõnas Puppart.
Tänavapildis võime kohata tõepoolest väga palju erinevaid stiile ja värve, mis on omavahel kokku segatud vastavalt igaühe fantaasiale ja üha enam ka hetkemeeleolule.
„Meeleolu ja tuju on väga oluline. Kui vanasti vaatasid tänaval, siis vanainimene oli ikkagi vanainimene, aga tänapäeval on vanemad prouad ja härrad ka väga moekalt riides ning näevad nooruslikud välja, mis on hästi vahva,“ märkis tallinlane Anneliis.
Kui 60ndatel moodi tulnud miniseelik šokeeris vanemat generatsiooni, siis täna on märksa keerulisem inimesi endast välja viia. Kunagi oli lihtne määratleda hetke moodi või populaarseid trende, kuid enam see nii lihtne ei ole. Tänapäeval on moelinnakud muutunud laboratooriumiteks, kus sünnivad uued suundumused ja kus minevik kohtub tulevikuga.
„Ma arvan, et praeguses ajahetkes ei tuleks keegi viktoriaanliku jaki, teksapükste ja tennistega kodust välja. See väga palju pead pöörama ei paneks,“ arvas Puppart.
Posthumanism ja möödunud kümnendite ümbervaatamine – Alexanderlingi peadisainer Anu Ling, kes ka seekordsel Tallinn Fahion Weekil oma uut kollektsiooni esitles, on kaudselt inspiratsiooni ammutanud 40ndatest. Brändi nimi tuleneb muide naise vanaisa nimest.
„Minu loome on alati keskendunud naise figuuri vaatlemisele ja paradoksaalsel kombel oli ka minu vanaisa nooruspõlv täpselt siis, kui seda naise keha kõige rohkem ülistati ehk siis 40ndad, kus talje, büst ja puusajoon olid need, mis lõid liivakella silueti,“ rääkis Ling.
Mis iseloomustab aga Lingi viimast Tallinn Fashion Weeki kollektsiooni?
„Näitan esimest korda pesudetaile, tahan rõhuda, et just see, mis meil pealiskihi all on, võib avaldada tegelikult sama suurt mõju igapäevasele enesetundele,“ sõnas Ling.
Mood on üle elanud sõdu ja finantskriise, kõikudes nii kontseptualismi kui praktilisuse vahel. Mis hakkab meie linna moepilti mõjutama aga tulevikus? Kui 70ndaid mäletame näiteks alt laienevate pükste ja 90ndaid nabapluusi järgi, siis mis saab olema praegust aega iseloomustav rõivaese?
„Sellised elujälgedega rõivad või siis päris mitmete õmblustega rõivad, mis on kokku pandud varasematest materjalidest või rõivastest. Elu armid ja elu jäljed on üks oluline märksõna,“ märkis Piret Puppart.
