"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kahjurite tõrjuja: Covidi aeg tõi tänavatele rotiuputuse. Vaata, kus nad kõige jultunumalt tegutsevad (0)
28. oktoober 2023
Tõhusa tulemuse saavutamiseks tuleks rotte tõrjuda mitmes piirkonnas korraga. Foto: Pixabay

Närilised võivad inimesi nakatada näiteks salmonellasse, marutaudi ja hemorraagilisse palavikku, mis toob neerupuudulikkuse.

Kesklinnas elav Maarit on märganud mitmel pool rotte ringi jooksmas. „Kui näiteks hommikul vara vanalinnas jalutada, võib neid üsna kartmatult näha toimetamas kangialustes ja hoovides. Eriti seal, kus seisavad söögikohtade prügikastid,“ märkis ta. „Aga ka näiteks Viru peatuses bussi oodates olen märganud neid oma pea kohal Musumäel põõsaste vahel üsna jultunult ringi sibamas. Eks neid meelitab lähedal asuv söögikoht ja tihedalt rahvast täis tänav, kuhu inimeste käest ikka üht-teist toidupoolist pudeneb.“

Veel on rottide lemmikpaigad kesklinnas pargid. „Olen lastega Snelli pargis ja Tornide väljakul jalutades märganud näinud neid purskkaevu ja pinkide juures. Tavaliselt ühekaupa,“ kinnitas naine. „Räägitakse, et rotid saadavad ühe nõrgema enda seast n-ö luurele, et teda saada, kui ohutu ümbrus ja maha pudenenud toit on. Kui see luuraja pärast toidu maitsmist ka mõne aja pärast ellu jääb, julgevad sealt süüa ka hierarhias tähtsamal kohal olevad rotid.“

Toitu täis prügikastid jäid maha, kuid rotte enam vanalinnas keegi ei tõrjunud.

Kahjuritõrje firma Faminer omaniku, 25-aastase kogemusega Rene Läätse sõnul on rotte tõepoolest varasemast rohkem. “Rotitõrjujaid otsivad praegu ka suured ettevõtted, kelle käibed ulatuvad sadadesse tuhandetesse,” rääkis ta. “Samas otsivad nad kõige odavamaid rotitõrjujaid, mis kokkuvõttes ei pruugi üldse odav tulla.”

Läätse sõnul aitas rottide levikule kaasa Covidi aeg. “Tavaliselt hoolitsevad korralikud söögikohad ka rottide tõrjumise eest, kuid Covidi ajal sulgesid restoranid ja kohvikud massiliselt uksi. Toitu täis prügikastid jäid maha, kuid rotte enam vanalinnas keegi ei tõrjunud,“ lausus ta.

Pai ja musi arvu ei vähenda

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule kinnitusel on näriliste elupaigad ettearvamatud: talvel elavad nad tavaliselt hoonetes ja otsivad toitu prügikonteinerite läheduses. Kui linnapargid on hea ilmaga rahvast täis, kipub rottide populatsioon suurenema, sest inimesed jätavad sinna maha prügi ja toidujääke.

Rotte ei aja liikvele üksnes toit. Suured ehitus- ja kaevetööd toovad vibratsiooni ja müra ning närilised võivad hakata uut turvalist elupaika otsima. Kesklinnas on ajanud rotte liikvele näiteks torustiku ja küttega seotud tööd Nunne ja Rataskaevu tänaval, samuti Aida tänava remont.

Rotikolooniate leidmisest linnaparkides ja haljasaladel tuleks sellest teatada linnaosavalitsusele. Kesklinna linnaosavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aignar Palsneri sõnul jälgib linnaosa olukorda närilistega tähelepanelikult ja sekkub probleemide ilmnemisel. „Siiski on oluline mõista, et rottidega võitlemine kogu linnas ja eriti eraaladel ei ole lihtne ülesanne,“ märkis ta. „Seetõttu peavad ka koduomanikud astuma samme oma hoonete kaitsmiseks.“

Sule kõik võimalikud sissepääsud majja!

Lasnamäe algas 2. oktoobril ulatusliku kahjuritõrje linnaosa 46 kohas, sest paljud murelikud elanikud olid teatanud rottide rohkusest. Esialgu oli kavas rotitõrjet teha 12 kohas. Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko kutsus elanikke üles olema valvsad eriti lemmikloomadega jalutades. Paljudes kohtades on laste ja loomade ohutuseks paigaldatud spetsiaalsed näriliste tõrjevahendid, mis on tähistatud veekindlate infolehtedega. “Avaldasime ka info, kus plaanime sel sügisel kahjuritõrjet teha, ja küsisime elanikelt lisateavet – nende kaasamine on vilja kandnud,” ütles Jurtšenko. “Tänan elanikke aktiivsuse eest.”

Kortermajades on näriliste jm kahjurite tõrje ühistu juhtkonna korraldada. See töö nõuab tavaliselt suuri summasid, mistõttu tuleb kahjuritõrjelahendus lisada ühistu kaitsekorralduskavasse ja kinnitada elanike üldkoosolekul. Odavam variant on osta tõrjefirmast professionaalsed rotitõrjevahendid ja küsida nõu, kuidas nendega ringi käia.

Rottide püüdmine ja nende metsa lahti laskmine paraku ei aita.

Et vältida näriliste tekkimist kortermajadesse, on oluline jälgida, et nad ei pääseks keldrisse. Hoone seintes ja vundamendis tuleb parandada augud ja praod.

Korteriühistute liidu esimehe Raimo Jõgeva sõnul tuleb prügi regulaarselt ära viia ja konteinerite kaaned peavad olema tihkelt suletud. Juba tekkinud näriliste tõrje nõuab aga aega.

Sulg ütles, et tõhusa tulemuse nimel tuleb rotte tõrjuda mitmes piirkonnas korraga. “On teada, et paljud korteriühistud koordineerivad oma tegevust rottide vastu võitlemisel – teevad seda koos ja korraga,” märkis ta.

Puhtus aitab samuti kaasa

Rotitõrjeks on siiski soovitav pöörduda professionaalsete ettevõtete poole, kes vastutavad
oma töö tulemuste eest. Lisaks mürgi paigutamisele jälgib ettevõte olukorda ja vajadusel kordab tegevust. Paljudel juhtudel ei ole kauplustes müüdava mürgi omapäi kasutamine probleemile tõhus lahendus.

Läätse sõnul aitab firmadel rottidega edukamalt võidelda just kogemus ja profivahendite kasutamine. “Laiatarbekauplusest neid ei leia,” märkis ta. “Samuti teeme me seiret. Kui saame kuhugi väljakutse, käime kõigepealt igal nädalal seda paika jälgimas. Paneme maja lähedale õue testküpsiseid. Sellest kohast, kus neid rohkem süüakse, liigub ka rotte rohkem majja sisse ja välja. Ja kui juba õues rotid söövad, on nad varsti ka toas. Ainult seirest muidugi ei piisa – klient tahab rottidest lahti saada ja kõige tõhusam ongi siis nende hävitamine. Humaanne lähenemine ehk rottide püüdmine ja nende metsaveerele lahti laskmine siin ei aita, sest mõne aja pärast on nad tagasi koos pesakonnaga.”

Näriliste tõrjet tehakse eelkõige inimeste ohutuse nimel, kuna nad võivad kanda haigusi ja kahjustada elektrijuhtmeid. Tervishoiuministeeriumi andmetel võivad närilised, sealhulgas hiired ja rotid, edasi kanda inimestele ohtlikke nakkushaigusi nagu katk, leptospiroos, hemorraagiline palavik koos neerupuudulikkuse sündroomiga, salmonelloos, marutaud ja tulareemia. Aga ka parasiite nagu leptospiroos, lestad, sügelised ja kirbud, mis võivad levida saastunud pindade või toidu kaudu. Mõned haigused on ohtlikud ka lemmikloomadele. Kodumajapidamised loovad närilistele soodsad tingimused ellujäämiseks ja paljunemiseks, mistõttu võivad nad kodudes ja ettevõtetes palju ebameeldivusi põhjustada.

Tallinn tegeleb näriliste tõrje kõrval ka nende leviku ärahoidmisega. Mida puhtamad ja hooldatumad on tänavad jm avalikud alad, seda väiksema tõenäosusega levivad seal närilised. Seega on edukaks kahjuritõrjeks oluline elanike ja linnaosavalitsuste aktiivne koostöö.

Kuidas rottide arvukust ohjata?

• Ärge risustage ega visake toidujäätmeid tänavale.
• Ärge söötke suuri linde (kajakad, tuvid jne) toidujääkidega.
• Hoidke prügikastide ümbrus puhtana ja ka kastide alumised kaaned suletuna.
• Ärge avage rotilõkse! Need on loodud spetsiaalselt ohutuks ja tõhusaks kahjuritõrjeks.
• Massilisest näriliste levikust saab teada anda telefonil 14410 või oma linnaosavalitsusele.

.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.