Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakond tähistab oma sajandat juubelit näitusega “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”. Välja on pandud mitmete tuntud kunstnike taiesed ning eile toimunud oksjonil oli võimalik endale ka sealt mõni savitöö soetada.
Eestis on professionaalset keraamikaõpetust jagatud nüüdseks terve sajand.
Selle väärika juubeli puhul saab Eesti kunstiakadeemia teise korruse aatriumis näha läbilõiget meie kunstnike savitaiestest. “Siin me näeme Eestis tuntud keraamiku Anne Türni kooliaegset figuuri.
Anne Türn esindab Eesti keraamikat parasjagu Portugalis. Siin kapis väärivad tähelepanu meie kauaaegse osakonnajuhataja Urmas Puhkani magustoidupokaalid, mis olid oma ajastus teedrajavad,” ütles EKA keraamika osakonna juhataja Kaja Altvee.
Võib öelda, et Eesti keraamika on saja aasta vältel Euroopaga ühte jalga astunud, üllataval kombel isegi okupatsiooniperioodil.
“Näeme siin popkunsti 70-ndatest. Kui tihtipeale vabakunst oli rohkem nõukogude surutise all, keraamikas see niipalju silma ei paistnud,” sõnas Altvee. Varem kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise.
“Keraamika võimaldab teha kõike, nii et see, mis vanasti oli, et on tegemist tarbeeseme või vaasiga või figuuri, iluasjaga, siis nüüd lähevad keraamikud ka kujurite töömaile, lähevad vabade kunstide alale, ainult et neil on oma armastatud materjal – savi,” sõnas EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.
“Viimane sõna praegu vist ikkagi veel on 3D printimine savis ja siin on näide, Triin Lehismetsa töö, kus on ürgne materjal, meie oma sinisavi, mis on lastud läbi väga moodsa aparaadi – 3D printeri,” sõnas Altvee.
Kui nüüd läbilõige viimase saja aasta Eesti keraamikast tähelepanu köitis, tasub 10. detsembrini läbi astuda Eesti kunstiakadeemia teise korruse aatriumist ja taiesed oma silmaga üle vaadata.
