"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suri kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (0)
29. oktoober 2023

Pärast rasket haigust suri pühapäeva hommikul tunnustatud kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseumi emeriitteadur ja eesti rahva elulugude kogumise grand old lady.

Rutt Hinrikus sündis 7. mail 1946. aastal Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad olid tuntud Eesti riigi- ja kultuuritegelased Helmi ja Peeter Põld. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu riikliku ülikooli (TRÜ) eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus ta tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi, tollase nimetusega käsikirjade osakonda. Aastatel 1977–1993 oli ta käsikirjade osakonna juhataja, 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Ta oli üks Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ja töötas aastatel 1995–1997 Tartu innamuuseumi filiaali Karl Ristikivi muuseumi juhatajana. Aastal 2002. omandas ta Tartu ülikoolis teadusmagistri kraadi väitekirjaga „Eesti kirjandus diasporaas“ ning töötas kuni pensionile minekuni 2021. aastal kirjandusmuuseumis Eesti kultuuriloolises arhiivis teadurina.

Proovinud nooruses sulge ilukirjanduses, kujunes Rutt Hinrikuse elutöö üheks sambaks kirjanduslooliste allikate kogumine ja uurimine. Temalt on ilmunud jääva väärtusega käsitlusi Juhan Smuulist ja Karl August Hindreyst Karl Ristikivini, suurim monograafiline käsitlus valmis Reed Mornist. Teiseks sambaks Rutt Hinrikuse elutöös oli eesti elulugude unikaalse kogu loomine. Tema väsimatu tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti kultuuriloolisse arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Tema osalusel loodi ka Ühendus Eesti Elulood.

2000. aastal tunnustati Rutt Hinrikuse tööd presidendi Valgetähe III klassi teenetemärgiga ning 2016. aastal valiti ta Tartu linna aukodanikuks. 2020. aastal pälvis ta riigilt kultuuri elutööpreemia.

“Rutt oli armastatud ja lugupeetud kolleeg, kelle eruditsioon ja pühendumus näitasid teed paljudele noorematele mõttekaaslastele,” kirjutab kirjandusmuuseum enda järelehüüdes. “Mälestust Rutist jäävad kandma tema raamatud ja kirjatööd, ka pronksi valatud jalajälg Tartu Teerajajate Alleel. Täname Rutti koosveedetud aja, vaimukate vestluste ja eluterve huumori eest.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.