"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Abilinnapea Madle Lippus uuest liikuvuskavast: Tänav on osa kvaliteetsest liikumisruumist ja kõik liikumisviisid on võrdsed (0)
01. november 2023
Tallinnas saab hea linnaliikuvuse näitena välja tuua äsja remonditud Vana-Kalamaja tänava. Foto: Aleksandr Guzhov

Uue liikuvuskava põhimõtteline erinevus varasemast käsitlusest linnaruumist on see, et me ei mõtle tänavaruumist kui liikumisest punktist a punkti b, vaid sellel on konkreetne ruumilise kvaliteedi mõõde. Oluline on see, et me tunneksime selles ruumis ennast hästi ja ohutult ning et see ruum oleks igale liikujale, olgu ta siis 8- või 80-aastane turvaline iseseisvaks liikumiseks,“ rääkis Tallinna abilinnapea Madle Lippus linnavalitsuses heakskiidu saanud linnaliikuvuse kavast.

Lippuse sõnul saab Tallinnas praegu hea linnaliikuvuse näitena välja tuua äsja remonditud Vana-Kalamaja tänava. „See on piirkondliku peatänavana kujundatud jagatud ruumi põhimõttel. Kõik saavad seal liigelda, kuid eeskätt on mõeldud sellele, et autoga liiklejad tunneksid seda, et nad on koos teiste liiklejatega ning peavad neid kindlasti tähele panema ja ohutult liiklema,“ kirjeldas ta.

Uues liikuvuskavas on tänavad märgitud lausa erinevate värvidega. „Nende puhul on küll tasakaalud erinevad, kuid üldine printsiip jääb samaks: tänav on osa kvaliteetsest linnaruumist. Tänavaruumis peetakse kõiki liikumisviise võrdväärseteks,“ rõhutas Lippus.

Üheksat värvi tänavad

Kasutusele võetakse üheksa tänavatüüpi, kus punakat värvi on ülelinnaline tänav, sinakat värvi piirkondlik ja rohekat kohalik. Tänava kavandamisel muutub senisest olulisemaks ruumiline kvaliteet. „Lisaks sellele, et tänav on läbitav peab ta olema inimestele ka meeldiv linnaruum. Seal on võimalus tegeleda näiteks kaubandusega, liikumisvõimalused peavad olema tagatud kõikidele inimestele erinevas vanuses,“ selgitas Lippus.

Tänava kavandamisel muutub senisest olulisemaks ruumiline kvaliteet.

Ta tõi välja, et üks olulisi asju on ka mugav rattaliiklus. See saab olema senisest mugavam ja kiirem. Aastaks 2035 ulatub rattateede kogupikkus üle 300 kilomeetri. Edasi liigutakse ka ohutu ja rattasõbraliku koolitee rajamisega.

Parkimiskohtade valdkonnas muudetakse eeskätt detailplaneeringute koostajate elu paindlikumaks. Parkimine ei ole enam eesmärk, vaid vahend linnakeskkonna paremaks kujundamiseks.

Probleemiks on praegu ka autode lühiajaline peatumine linnakeskkonnas, mida planeeringute puhul vaadatakse hetkel iga projekti puhul eraldi. „Tegeldakse justkui ühekaupa leiutamisega. Iga konkreetse planeeringu puhul lahendatakse seda eraldi. Liikuvuskava kohaselt muutub lähenemine ühtsemaks ning samas ka paindlikumaks,“ märkis Lippus.

Lippuse sõnul on liikuvuskava peaeesmärkideks saavutada Tallinnas aastaks 2035 tasakaalustatud liikumisviiside jaotus, ligipääsetav liikuvustaristu ning ohutu liikuvuskeskkond.

Tallinna üheksa tänavatüübi kirjeldus

Tallinna üheksa tänavatüüpi on põhimõte, mis on välja töötatud rahvusvahelise praktika näitel. Tänavatüüpide kontseptsiooni kohaselt määratletakse tänavaruum, arvestades koha iseloomu ja olulisust, liikumisviise ja tänavate omavahelist hierarhiat. Tänavad ei ole kogu pikkuses alati sama tüüpi, vaid erinevad lõiguti – näiteks võib Tartu maantee koosneda linnas nelja tänavatüübi lõikudest. Igale tänavatüübile kehtivad põhimõtted, millest tänava kujundamisel lähtutakse.

Mida väiksem on liiklusintensiivsus ning mida suurem kohaväärtus, seda väiksem on autode liikumiskiirus. Tänavaruumi projekteerimisel kuulub projektimeeskonda teedeinsener, ruumiloome ekspert ja maastikuarhitekt; kõrgema kohaväärtusega tänaval tuleb kaaluda ka arhitekti kaasamist ja arhitektuurikonkursi läbiviimist. Mida suurem on kohaväärtus, seda enam tuleb pöörata tähelepanu tänavaruumi mitmekesisusele, elukeskkonda toetavate funktsioonide paljususele ja visuaalse müra vähendamisele, jalakäijate liikumiskeskkonda kujunduslikult sobivate liiklusmärkide ja fooride kandjatele ning muule tänavainventarile.

Väiksema liiklusintensiivsusega tänavatel kavandatakse valgustus jalakäijast lähtuvalt, suurema intensiivsusega tänavatel arvestatakse kõigi liiklejagruppidega võrdselt. Suure liiklusintensiivsuse korral on sõidukite hulk küll suurem, aga suure kohaväärtusega tänavalõikudel ei tagata seejuures sõidukitele prioriteetsust. Jalakäija on kõige vähem kaitstud liikleja, mistõttu on tema ohutus alati kõige tähtsam. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid