"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Elu vanalinna tagasi: Kas sellest saab vabaõhumuuseum või mugav elamurajoon? (0)
01. november 2023
Kuni vanalinnas ei ole piisavalt lasteaedu ja toidukauplusi, jääbki see peamiselt turistidele suunatud lõbustusasutuste ja söögikohtade piirkonnaks. Kohalikud küll käivad seal, aga elada ei taha. Foto: Pealinn arhiiv

Vanalinn tühjeneb. Kohalikud elanikud ja asutused kolivad sealt mugavamatesse, nüüdisaegsematesse tingimustesse. Ainult turistid üürivad vabaks jäänud kortereid hea meelega.

Maaklerid usuvad, et vanalinna muutumine kui mitte muuseumiks, siis turismikeskuseks on loomulik. Põhjusi selleks on mitmeid.

Pindi Kinnisvara kinnisvarabüroo partner, kunagi vanalinnas elanud ja hiljem sealt lahkunud Peep Sooman viitab ennekõike mugavuste puudumisele. Vanalinnas puudub klassikaline elamurajooni infrastruktuur. “Siin on palju kohvikuid ja restorane, aga pole eriti tavalisi toidupoode. Autoga on siin ka raske sõita,” märkis ta. “Ühelt poolt kiirusepiirangud, teisalt kitsad tänavad ja parkimiskohtade nappus. Kahjuks ei ela me soojas kliimas, iga ilmaga rattaga sõita ei saa, kõigile ei meeldi kümme minutit raskete kottidega koju jalutada, kui peaks auto vanalinnast väljapoole parkima. Ja kui korter asub meelelahutuskoha kõrval, siis öörahu pole: kuuleb kõike, mis seal toimub.”

Korterid osteti vaid investeerimiseks

Mõnusam pole ka ettevõtetel. “Vanalinnas on võimalused piiratud,” märkis Sooman. “Kauba kohaletoimetamiseks ja äraviimiseks puuduvad mugavad tingimused. Inimestel on ostlemiseks mugavam minna suurde kaubanduskeskusse, kust saab kõik vajaliku ühest kohast. Jah, siin on veel toitlustusasutusi, aga need peavad nüüd Kalamaja ja Noblessneri asutustega karmis konkurentsis vastu pidama.”

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi toob samuti välja, et kohalikele elanikele vajalikud teenused on vanalinnast järjekindlalt lahkunud ning nende asemel käib hoogne ööelu. “Lisaprobleeme tekitavad kehvad parkimisvõimalused ja väga karmid nõuded majade renoveerimisel, mis muu hulgas tähendab kaasaegsete ventilatsioonisüsteemide või lifti paigaldamise võimatust. Muret teeb ka majade seisukord – kõik pole seest renoveeritud, isegi kui fassaadid on korras. Probleeme on küttesüsteemidega ja see viib igakuised kulud üles. Probleemid on kuhjunud juba aastaid ja viinud selleni, et kohalikud ei taha siin enam elada. Ettevõtete jaoks on samuti suur probleem parkimine ning kaasaegse ventilatsiooni ja kütte  puudumine. Bürookeskustes on kulud madalamad ja ligipääsetavus parem.”

Ka turistid tahavad eelkõige näha kohti, kus kohalikud elavad, mitte teiste turistide seltsis aega veeta.

Vanalinnas üüritavate korterite omanike seas on Vähi sõnul palju välismaalasi, kes ostsid esialgu korterid endale, elasid neis ise või üürisid pikaajaliselt välja. Vähe pole ka kohalikke omanikke, kes ostsid siia korteri investeerimise eesmärgil. Osa kortereid kuulub mujale elama asunud inimestele, kes saavad lisatulu eelmise kodu üürimisest. Enne kui Põhja-Tallinn ja Rotermanni kvartal aktiivselt arenema hakkasid, olid vanalinna peamisteks rentnikeks eelkõige välismaalased. “Airbnb ja teiste sarnaste teenuste tulekuga hakkasid korteriomanikud eelistama lühiajalist üürimist, kuna see on tulusam. Põhiklientuur on välismaalased, kes tulevad paariks päevaks Tallinna,” rääkis ekspert. “Muidugi on turistid huvitatud ööbimisest keskaja hõnguga vanalinnas. Ma arvan, et nende jaoks on elamus sama nagu Pariisis, kui elad vaatega Eiffeli tornile. Minu arvates jätkub trend suunata nii äri- kui ka üüriturg turistidele.”

Vaja noori peresid

Ka Kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmm tõdes, et vanalinn pole just kõige mugavam koht elamiseks, sest ajaloopärandi oma vajadustele vastavaks kohandamisel tuleb seista silmitsi suuremate piirangutega kui tavakorteris. Lisaks on vanalinnas rohkem liikluspiiranguid.

“Samas peavad siia elama jäänud inimesed väärtuslikuks just piirkonda täitvaid emotsioone,” mainis Haukanõmm. “Paljudele meeldib, et see on jalakäijate ala ja päev algab jalutuskäiguga kooli või tööle. Lastega noorte perede siia elama asumine võiks vanalinnale elu sisse puhuda, sel juhul hakataks seda piirkonda rohkem seostama elukohaga. Aga vanalinlastele pole kohapeal lasteaiakohti. Tallinn tegi riigile ettepaneku anda linnale üle Laial tänaval asuv hoone, kui maaeluministeerium sealt välja kolib, et majutada sinna lasteaed ja kool, aga lahendust pole. Kui me ei taha, et vanalinn tühjeneks, tuleks alustada sellest, et riigi- ja linnaasutused siit ei lahkuks, vaid pigem naaseksid.”

Teine probleem linnapiirkonna seisukohalt on, et suurt osa vanalinna kortereid üüritakse lühikeseks ajaks. See kergitab eluasemekulusid ning vanalinna tajutakse eliitpiirkonnana, kus tavainimestel kohta pole. “Ajutised üürnikud ei ole huvitatud osalemisest vanalinna kui elurajooni avalikus elus. Kohalikud ei taha elada seal, kus naabrid pidevalt vahetuvad. Lahenduseks võiks olla lühiajaliste üürimiste reguleerimine, mis praegu on kontrolli alt väljunud,” rääkis linnaosavanem.

Olukord ehk muutumas

Haukanõmm juhtis tähelepanu ka sellele, et koroonakriisi ja sellega seotud reisipiirangute tõttu on mõned toitlustusasutused pidanud oma ärimudeli kohalikele klientidele ümber kohandama. Samuti on paljud tallinlased taasavastanud vanalinna ja selle ümbruse kui vaba aja veetmise koha. Kultuur peab olema võtmetähtsusega ning renoveeritud linnateatri majadest saab peagi üks kultuurielu ankruid. Haukanõmme sõnul on see märk, et vanalinn hakkab vaikselt maad tagasi võtma.

“Eelmisel aastal algatatud vanalinna arengukava peaks andma tõuke vanalinna kui tervikliku elukeskkonna arengule,” rääkis Kesklinna vanem. “Üks idee on see, et turism ja kohalikud kogukonnad ei ole tegelikult üksteisele vastandlikud. Ka turistid tahavad eelkõige näha kohti, kus kohalikud elavad, mitte teiste turistide seltsis aega veeta.”

Joosep Vimm: vanalinn on hea koht väikestele kontoritele

Ka turistid soovivad näha vanalinnas tõelist elu, mitte ainult lõbustusparki, leiab abilinnapea Joosep Vimm.

Vanalinna tühjenemise valguses on ettevõtluse teema eriti oluline, sest paljud ettevõtted on siit lahkunud ning ka mitmed teised plaanivad kolida. 2017. aastal kolis minema majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sel aastal kolivad maaeluministeerium ja loodusmuuseum. Ka siseministeerium kaalub kolimist. Sellel on palju põhjusi alates kulude optimeerimisest kuni kaasaegse töökeskkonna puudumisest. Vanalinnas on ajaloolise pärandi eripära tõttu sageli keeruline luua tänapäevaseid töötingimusi. Kahjuks tähendab töökohtade kadumine vanalinnast kohalike väikeettevõtete klientuuri kahanemist. Vanalinn on endiselt rikas ja mitmekesine, kuid pikemas perspektiivis sunnib töökohtade kadu kohalikke ettevõtteid üha enam turiste sihtima, mis võib kaasa tuua vanalinna üheks peamiseks varaks oleva mitmekesisuse olulise vähenemise.
On ilmne, et kaubanduse vallas ei saa vanalinn tagasi seda tähtsust, mis tal oli eelmise sajandi lõpus. Linna on nüüdseks kerkinud uued keskused nii kaubandusele kui ka loomemajandusele, näiteks on viimastel aastatel aktiivselt arendatud endisi tootmispindu. Küll aga suudab vanalinn säilitada oma positsiooni toitlustuse, kultuuri ja vaba aja veetmise vallas. See on hea koht ka väikestele kontoritele, nii et ettevõtlus vanalinnast päris ära ei kao. Kindlasti on oluline, et linn vaataks omalt poolt üle ruumide üürile andmise põhimõtted, kaaludes erinevaid, mitte ainult majanduslikke eesmärke.

Vanalinn jääb igal juhul Tallinna pärliks ​​ja turistide magnetiks. Vabaõhumuuseumiks muutumine pole probleem ainult kohaliku elu, vaid ka turismi arengu seisukohalt. Linnakülalised soovivad samuti kogeda siinset päris elu.

Paljud linnad püüavad leida tasakaalu kohalike elanike huvide ja turismi arendamise vahel. Ilmekamad näited on Veneetsia, Dubrovnik, Amsterdam. Selle saavutamiseks kasutatakse eri lähenemisi: majutusvõimaluste mitmekesisuse ja elamispindade kasutamise tasakaalustamine, avaliku korra ja öörahu tagamine, turismi ruumiline ja hooajaline hajutamine. Eelis on neil linnadel, kellele kuulub suurem osa kinnisvarast ajaloolistes piirkondades, ja Tallinnal on neilt palju õppida. Kui rääkida elukeskkonna atraktiivsusest, siis linn vajab tõhusaid hoobasid lühiajaliste üürikorterite turu kontrolli all hoidmiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.