Väljavaated tööturul on muutunud pessimistlikumaks. Majanduslanguse tingimustes ettevõtted palgakasvu enam pakkuda ei saa ning tõenäoliselt ollakse sunnitud lähitulevikus töökohtade arvu vähendama.
Kui koroonakriisist tööjõuturg taastus suhteliselt kiiresti, siis nüüd sõja- ja finantskriis on viinud hõive kahanemisele.
“Tööjõuturg püsis kaua tugev ja isegi siiamaani on hõive kahanemine olnud mõõdukas,” ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Et palgakasv on olnud küllaltki kiire, olles praeguseks küll pidurdunud, on ettevõtted sunnitud lähitulevikus palgakulutusi kokku tõmbama, mis võib tähendada töökohtade koondamist ja tulevikus vabade töökohtade arvu kahanemist.
“Nüüdseks on läbi kiire hinnakasvu periood, kus ettevõtted said toodete ja teenuste hinda kergesti tõsta ja nüüd kui tööjõukulud edasi kiiresti kasvavad, mõjutab see varasemast rohkem kasumit,” ütles Soosaar. Tegevusaladest vähenes hõive enim töötlevas tööstuses ja ehituses. Meie eksportturud näiteks Skandinaavia riikides on nõrgad sealse majanduse madalseisu tõttu.
“Puitmajade tootmine näiteks, mille sihtturg on Skandinaavia, on kahanenud, sest nõudlus on vähenenud,” sõnas Soosaar.
Ettevõtetel soovitab Soosaar leida uusi turge ja püüda neisse siseneda. Kõige stabiilsemad olid viimases kvartalis töökohad avalikus sektoris ja riigieelarve defitsiidi taustal on tõenäoline, et ka seda sektorit ootab ees töökohtade arvu kahanemine.
