Tallinna Lauluväljaku klaassaalis laupäeval viimast korda kogunenud rohelise pealinna rahvakogu hääletas läbi 44 ettepanekut, millest vaid viis ei leidnud reeglites kokku lepitud 80-protsendilist toetust, kirjutab Postimees.
Sajaprotsendilise toetuse kogus ettepanek ajakohastada ja kehtestada rohealade teemaplaneering, et rohealade sidusus jõuaks kõigisse vajalikesse planeeringutesse, projektidesse ja linnaruumi, samuti tänavate projekteerimisel seada esikohale haljastuse säilimine ja loomine ning jalakäijate ja ratturite ohutus ja mugavus.
Toetuse pälvis ka ideed soodustada linna piires ühistranspordi kasutamist, luues paremad ühendused äärelinnade ja naabervaldadega ning levitades pargi-reisi võimalusi, samuti säilitada kõrghaljastust ning rakendada ulatuslikult mitmetasandilise taimestiku põhimõtet.
Viis ettepanekut jäi arvestusest välja, mõni neist üsna napilt. Näiteks ettepanek kasvatada linnas rohkem viljapuid ja marjapõõsaid kogus 79 protsenti toetust. Sama suure toetuse sai ka ettepanek tõsta inimeste teadlikkust kliimamuutuste, eriti kuumalainete mõjust, tegevusjuhistest ning vastavast esmaabist.
Ettepanekud tunnustada elanikke, kes panustavad elukeskkonna kujundamisse ning uuendada parkimistaristut ja -korraldust selliselt, et oluliselt vabastada linnaruumi parklate pindala alt kogusid mõlemad 77 protsenti toetust ja jäid samuti kõrvale. Ettepanekut reguleerida ja vähendada lehepuhurite kasutamist toetas vaid 67 protsenti rahvakogul osalenutest.
Rahvakogul osalenute kindla toetuse sai 93 protsendiga ettepanek jätkata uute kogukonnaaedade rajamist ja nende tegevuse toetamist. Napilt, vaid 81 protsendiga läks läbi ettepanek vähendada autode piirkiirusi ja kasutada erinevaid liikluse rahustamise vahendeid üle kogu linna. Üsna palju sooviti ka planeerimis- ja projekteerimisprotsesside muutmist avatumaks ning linnaelanike rohkem kaasavamaks.
Teiste seas oli ka ettepanek laiendada rohealasid lagunevate ja tühjade hoonete ning tühjade alade arvelt. Samuti sooviti seda, et bussi- ja trammipeatused oleksid ilmastikukindlad ning kaitseksid inimesi õhusaaste ja pritsmete eest. Samuti toetati ettepanekut reguleerida ilutulestike müüki ja kasutamist, sealhulgas nii avalikel kui eraüritustel.
Abilinnapea Vladimir Svet tunnistas enne lõplike hääletustulemuste selgumist, et on ka ise üsna põnevil, sest selline üritus on esmakordne. Ta möönis, et linnavalitsus ei tõtta pimesi kõiki ettepanekuid ellu viima, kuid kõik ettepanekud arutatakse ükshaaval läbi ja kui vähegi võimalik, siis võetakse ka töösse.
«Meil on moodustatud juhtrühm, kuhu kuuluvad erinevate ametite juhatajad, linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad ja kus me vaatame kõik ettepanekud läbi. Siis ütleme ausalt: see on tehtav, see on tehtav sellistel tingimustel või siis et see ei ole miskipärast tehtav. Näiteks et mõni asi on liiga kallis ja eelarves pole selleks raha. Või et see on midagi, mida me sooviksime teha, aga linn ei saa seda praeguste seaduste raames teha,» rääkis Svet.
Ta lisas, et linn on valmis väga tõsiselt panustama sellesse, et need asjad, mida inimesed oluliseks peavad, saaksid ellu viidud.
«Me pole varem kasutanud niisugust rahvakogu formaati, kus oleks nagu rahva keskmine läbilõige, kus on inimesed, kes esindavad sisuliselt kõiki sotsiaalseid gruppe. See pole mingi kitsas huvigrupp, mis ajaks taga ühe sihtrühma huve, see on läbilõige Tallinna ühiskonnast ja seetõttu me suhtume sellesse väga tõsiselt. Ma veel ei tea, mis siit tuleb, aga ma usun, et tuleb väga konstruktiivseid ideid,» ütles Svet.
