Kuigi keskaegse Väikese Rannavärava peatorn lammutati juba aastal 1779 koos toonaste eesväravatega, on linnapildis osa selle eelkindlustustest tänini näha.

Nii on lugu Rootsiaegse hollandi stiilis Väikese Rannavärava bastioniga, mis ehitati väliselt vana kujul uuesti üles aastal 1982. Vähem märgatav on kunagise vallivärava nurgapost ajast, mil siit pääses sadama poole läbi muldvalli all asunud võlvkäigu. Omaaegne vallikraav linna idaküljel, praeguse Uue tänava all, on hiljem viidud maa-alusesse torusse.

Kokku moodustasid Väike Rannavärav ja selle eelkindlustused aukartust äratava tõkke linna rünnata soovivale vaenlasele.

Ajaloos teatavasti vahelduvad sõda, rahu ja spetsiaalsed sõjalised operatsioonid. Aga oleme tulnud Tallinna vanalinnas paika, mis on olnud oluline nii sõja kui ka rahu ajal. Kuigi ta on väljanägemiselt kõvasti muutunud, on koha nimi Väike Rannavärav, õigemini selle kunagine asukoht. Kui vaatame üles, näeb lõiku keskaegsest linnamüürist ja kui Vene tänavale, näeme ühte lõiku, kus linnamüür on peaaegu täielikult säilinud. Aga siin vahepeal, kus oli värav, on tehtud lammutustöid hilisemal ajal. Seda kohta son nimetatud Väikeseks Liivaväravaks, sest seal ees oli liivane mererand. Ja samuti on seda nimetatud Väikeseks Rannaväravaks, kuivõrd Suur Rannavärav, mida teame Paksu Margareeta järgi, oli suur rannavärav.

On teada, et 1360 oli siin juba torn, mis oli neljakandiline, lihtsa kujuga, sulgedes läbipääsu linnamüüri kahe lõigu vahel, kõrgus oli meetrit 15 või selle ringis. See oli kolmekorruseline, aga hiljem, 1400-ndatel tehti ta võimsamaks, ehitati kaks korrust peale, nii et sai viiekorruseliseks, umbes 20 meetri kõrguseks.

Teiselt poolt linnamüüri voolas kanal, vallikraav veega, sinna hakati eitama hooneid 17. sajandil. Siis muutus väiksemaks ka Väikese Rannavärava sõjaline tähtsus, sest natuke edasi ehitati Väikese Rannavärava bastion ja viidi väljapääs praegusele Mere puiesteele läbi kõrge muldvalli maa-aluse värava kaudu väljapoole. Olgu öeldud, et 1779 lammutati põhiline osa Väikesest Rannaväravast, nii torn kui ka osa kõrvalruume ja hakati siia eluhooneid ehitama. Põhjasõjas jäi osa maju siin varemetesse, sest elanikkonnast suri 80 protsenti välja. Osa hooneid seisiski varemetes üle poolesaja aasta. Sellel kohal hakati taastamistöid tegema peaaegu 70 aastat pärast Tallinna piiramist 1710. Olevimäe teisel küljel on hoone, mis kohandati mereväe varustuse jaoks 18. sajandi lõpul. Siin on juba Uus tänav, aga seegi kuulus keskajal linna kindlustuste hulka, sest siin oli vallikraav, mis sai vee 1359. aastal.

Vallikraavi ääres hooneid ei olnud, eelkindlustised, muldkindlustuste ala oli siiapoole. 17. sajandil vallikraavi äärde lubati ehitada hooneid, sest rajati juurde muldkindlustusi, sealhulgas Väikese Rannavärava bastion ja läbi muldvalli viinud eesvärav. 17. sajandi esimesel poolel hakati linna idaküljele, Mere puiestee suunas rajama Hollandi stiilis bastioni ja teisi muldkindlustusi. Väikese Rannavärava kompleksi kuulub ka Väikese Rannavärava bastion, mis lammutati küll 19. sajandil, aga mille alusmüüridele ehitati 1982 töökodade kompleks, mille välismüür ja katusekalle järgivad bastioni, nagu see algul oli kavandatud.

On oluline, et see bastion on uuesti üles ehitatud ja annab meile aimu, kuidas Tallinna omal ajal kaitsti võõraste vägede võimalike rünnakute eest ja praegu võime rõõmu tunda, et Tallinn on tagasi saanud ühe ajaloolistest väärikatest detailidest.