Kui 100 aastat tagasi liikusid Tallinna ja Pääsküla vahel aururongid ja mootorvagunid, siis praegu vaevalt sellele mõtleme. Aga siiski. Eesti oli 1920. aastate algul elektriraudtee ehitamisega teerajaja kogu Euroopas.
Eesti on elektrirongiliikluse korraldamisel olnud maailmas tegija. Meie naabrid tundsid omal ajal kadedust, kui Balti jaamast väljusid elektrirongid. 100 aastat tagasi ehk 1923. aasta sügisel langetati tulevikku vaatav ja ajalooline otsus: elektrifitseerida Balti jaamast Pääskülla viiv 11,2 kilomeetri pikkune raudteelõik. Esimesed elektrirongid hakkasid sõitma 1924. aastal.
Elektriraudteed ei olnud siis veel Baltimaades, Soomes ega Nõukogude Venemaal.
“Kui varem auruvedur hakkas Balti jaamast sõitma, siis piltlikult öeldes, siia Nõmmele, seitsmenda versta peatusse jõudes ei olnud see veel hoogu üleski saanud. Ei saanud nii tihedalt rongipeatusi teha,” ütles Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.
Aastaga tehti elektrifitseerimine teoks ning aururongid ja mootorvagunid vahetasid välja juba Tallinnas toodetud elektrirongid. Nüüd liiguvad Balti jaamast Pääsküla poole Stadleri veeremid.
“Rongiliiklus on tihenenud, tiheneb tulevikus, eks neile, kes kasutavad, väga positiivne,” ütles Kuri. Tallinna ja Pääsküla vahel liigub praegu ööpäevas üle 60 rongipaari. Sõit on muutunud mugavamaks ja kiiremaks.

“On lisandunud nii palju väljumisi, kus põhimõtteliselt inimesed ei pea enam sõiduplaani järgi tipptunnil oma sõitu planeerima, vaid lähevad perroonile ja mõne aja pärast ikka rong tuleb, umbes samamoodi kui Tallinna ühistranspordis. Elektrirong on nii-öelda Tallinna linnaliikluse läänesuuna ühistranspordi selgroog,” ütles vedurijuht Artur Lorents.
Möödunud aastal kasutas Tallinnas elektrirongi üle 2,5 miljoni sõitja.
ei keegi
11. nov. 2023 13:05