„Praeguse languse olukorras aitaksid majandust pigem valitsuse kulutuste kasv, näiteks investeeringute tegemine taristusse, isegi kui selleks suurendatakse laenukoormust, sest see on jätkuvalt meil Euroopa madalaim. Samuti turgutaks majandust Euroopa Liidu raha kiirem kasutusele võtmine,“ kommenteeris Bigbanki vastne peaökonomist ning endine riigi eelarvenõukogu juht Raul Eamets jätkuvat majanduslangust ning maksutõuse.

Tema sõnul teeb meil valitsus aga päriselus kõik täpselt vastupidi. Euroopa Keskpank üritab intresside tõstmisega inflatsiooni alla suruda, aga teeb seda olukorras, kus vähemasti Eesti majandus on languses ehk „jahutab“ majandust olukorras, kus see nagunii juba jahtub.

„Lisaks tõstame makse, mis omakorda veel pidurdab majanduskasvu ja muudab ettevõtluskeskkonda investeeringutele ebasoodsamaks. Ehk siis loota, et majandus uuest kiiresti kasvama hakkaks, oleks väga naiivne. Pigem näeme seda, kuidas varsti peaks hakkama kasvama tööpuudus, sest ettevõtted tõmbavad oma tegemisi koomale,“ märkis Eamets.

Tarbija maksab

Ta selgitas, et majandust saab valitsus oma poliitikaga mõjutada kahes suunas, ehk siis kas võimendada majanduse tsükleid või neid tasandada. Esimest poliitikat nimetatakse protsükliliseks majanduspoliitikaks ja teist kontratsükliliseks majanduspoliitikaks.

Esimese näiteks on valitsuse kulude kärpimine või maksude tõstmine majanduslanguse ajal. Mõlemal puhul tõmmatakse nö vaba raha majandusest välja ja seetõttu võib langus olla isegi suurem, kui ta muidu oleks olnud.

Kontratsüklilise (vastutsüklilise) poliitika näiteks on intresside tõstmine majandustõusu tingimustes. Siis muudame raha hinna kallimaks, raha on vähem ringluses ja sellega jahutame majandust, ehk siis majanduskasv on väiksem kui ta muidu oleks olnud. „Seda tehakse selleks, et ära hoida kiiret inflatsiooni.“

Mis puudutab aga maksutõusu mõju inflatsioonile, siis ilmselgelt käibemaksu (tegelikult ka aktsiisi) tõstmine tõstab hindu ehk aitab kaasa hinnatõusule. „Ettevõtja lisab maksu ju müüdava kauba hinnale ja tarbija maksab selle kinni,“ kinnitas Eamets.

Samas ei kiirustaks ta keskpikas perspektiivis ka rohepöörde tegevustega, sest see tõstab samuti hinnataset ja muudab elu ettevõtjatele veelgi kulukamaks. „Ettevõtete konkurentsivõime on kiiresti kasvanud palgakulude tõttu nagunii langenud,“ nentis ta.

Jätkuv kobarkriis

Kõneldes järgmise aasta maksutõusude mõjust majanduslangusele tõi Luminor Panga peaökonomist ning Tartu Ülikooli majandusõppejõud Lenno Uusküla esile, et tuleval aastal on peaasjalikult muutumas vaid käibemaksumäär tõustes 20% tasemelt 22% tasemele. Veidi on kasvamas kütuse aktsiis, mis tõstab otseselt ettevõtete kulusid ning on osa tarbijakorvist. Teised suuremad maksumuudatused on planeeritud aga 2025. aastasse.

Kuna käesoleva aasta jooksul on hinnad tõusnud, siis isegi, kui hinnatase jääks praeguse juurde, näeksime järgmisel aastal 0,8% suurust inflatsiooni, prognoosis Uusküla. Eesti Panga ennustatud 3,4% suurune hinnatõus tähendab, et hinnad kasvavad rohkem, kui vaid pelgalt käibemaksu võrra, mis tõstab hindu maksimaalselt 2% võrra. Lisaks sellele nähakse, et hinnad on kasvamas ka muudel põhjustel.

Luminori majandusprognoosi järgi on järgmisel aastal hinnad keskmiselt vaid 1% võrra kõrgemad käesoleva aasta hindadest. „Käibemaks küll tõstab hindu, kuid peredel on vähe sissetulekuid kulutamiseks ning samal ajal soovitakse taas säästa, et taastada oma mustade päevade varusid. Ettevõtted aga alles otsivad kindlust, et taas investeerima hakata. Eesti majandus vaevleb jätkuvalt kobarkriisi käes ja see on toomas hindu allapoole,“ märkis Uusküla.

Eelarve ja majanduskasv

Traditsiooniliselt on peetud valitsuse eelarve defitsiidi kasvu põhjuseks, miks hinnad tõusevad. Samamoodi on peetud eelarve defitsiidi vähendamist oluliseks sammuks hinnatõusu ohjamisel. Käibemaksu ja paljude planeeritud tasude ja erinevate tarbimismaksude tõus aga vähendab eelarve defitsiiti, kuid samal ajal tõstab hindu. „See näitab, kuivõrd rikas on valitsuse tööriistakast majanduse aitamisel ja hindade juhtimisel. Majandust saab toetada ka ilma hinnasurvet tekitamata,“ mainis Uusküla.

Kuna Eesti majandus on tipust langenud 4,3% ning Eesti rahvastik ja tööjõud kasvanud 3%, siis ühe elaniku kohta on majandus langenud lausa 7%. See on märkimisväärne langus ja sellisel puhul on valitsuse tugi majanduse taastumisse väga oluline.

„Ajal, kus majandusväljavaade halveneb kuust kuusse, oleks pigem vaja majanduse eelarvelist tuge suurendada, mitte vähendada. Et valitsus ei võimendaks, vaid hoopis tasandaks majandustsükleid,“ toonitas Uusküla sarnaselt Eametsale.

Maksunduse väljakutsed

Mis puudutab maksundust laiemalt, siis Uusküla näeb siin palju väljakutseid. „Eestis on vaja edaspidi maksustada vähem tööjõu tulu ja suurendada ettevõtlusega ja varaga seotud makse,“ kinnitas ta.

Eesti maksukoormus langes koroona aastatel ja maksukoormus on vähenemas. Eestis on kõrged tööjõu maksud ja edasivaatavalt on Uusküla sõnul vaja just tööjõu maksustamist vähendada, kuna elanikkond vananeb ja tööjõudu jääb vähemaks. Samuti on uued töövormid, näiteks platvormitöö vähendamas maksude maksmist.

„Uberi sõnul peaksid nad Euroopas oma teenuse hinda tõstma 40%, kui nad maksaksid sama palju makse kui nende mitte platvorme kasutavad konkurendid. See näitab, kui palju on riik vähem kogumas makse varasemast. Nii ongi võimalik olukord, kus maksumäärad on samad, kuid kogutava maksuraha hulk väheneb,“ selgitas Luminori peaökonomist.

Need arengud on aga jätkumas ka edaspidi. „Juba praegused muutused näitavad väga selgelt, et edaspidi tuleb maksukoormat töise ja ettevõtlustulu vahel palju võrdsemalt jaotada. Samuti on Eestis väga minimaalselt kasutatud varamakse, mis samuti segavad majandustegevust vähem kui üksikisiku tulu- või sotsiaalmaks,“ tõdes Uusküla.